2024. aastal juhtus USA-ga midagi, mida viimase saja aasta jooksul pole nähtud: Kongressi eelarveameti andmetel kasvasid USA riigivõla netointressikulud 3,1%-ni SKP-st, ületades kaitsekulutused (3,0%). Võrdluseks – Kuuba raketikriisist Berliini müüri langemiseni jäid USA intressimaksed keskmiselt 1,8%-le SKP-st, samal ajal kui kaitsekulutused ulatusid 6,4%-ni SKP-st.

- Niall Ferguson on Briti ajaloolane, kes on tuntud oma tööde poolest majandusajaloo ja impeeriumide kohta, sealhulgas raamatud "The Ascent of Money" ja "Empire". Ta on töötanud Harvardi ja Stanfordi ülikoolides. Foto: ARC Forum
„See ebameeldiv fiskaalne reaalsus ohustab otseselt mitte ainult USA majandust, vaid ka tema positsiooni maailma juhtiva sõjalise jõuna,“ kirjutab tunnustatud ajaloolane Niall Ferguson äsja avaldatud uurimuses „Ferguson’s Law: Debt Service, Military Spending, and the Fiscal Limits of Power“. Tema hinnangul ületas USA nn Fergusoni piiri – punkti, kus võlgade teenindamise kulud hakkavad ületama sõjalisi kulutusi. Seda seaduspära ei defineerinud mitte Niall Ferguson ise, vaid 18. sajandi Šoti ajaloolane Adam Ferguson.
„Fergusoni piiri ületamine ei tähenda ilmtingimata suurriigi lõplikku allakäiku,“ märgib Ferguson. „Kui see piir aga jääb pikaks ajaks ületatuks, viitab see tavaliselt suurriigi fiskaalse ja sõjalise võimekuse nõrgenemisele. See on märk, et midagi tuleb ette võtta, sest pikaajaline piiri ületamine ennustab geopoliitilist langust.“
Tõusvad võlateeninduskulud – nii intressimaksed kui ka põhiosa tagasimaksed – piiravad relvastusele suunatavaid vahendeid. Rahuajal on sõjalised kulutused suuresti valikulised, võlgade teenindamine aga mitte. Kui sõjaline eelarve pikalt kahaneb, muutub suurriik haavatavaks diplomaatilise ja majandusliku surve suhtes ning riskib otsese sõjalise kaotusega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mitmed majanduseksperdid peavad kaitsetööstust alaks, kus Eesti idufirmadel ja tööstusel on head kasvuvõimalused. Hiljuti just selle sektori arendamiseks Kaitsefondi avanud SmartCapi juhatuse liige ja fondijuht Sille Pettai räägib kõige värskematest suundumustest kaitsetööstuse rahastamises ja arendamises.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.