Mertsina: majanduskasvu tekitasid ühekordsed tegurid, madal võrdlusbaas ja maksud

Tegu on siiski esialgsete arvestustega, mida parandatakse veel mitu korda ja seetõttu ei saa täna avaldatud SKT muutust kaugeltki veel täpseks ega lõplikuks pidada. Statistikaamet on korrigeerinud nüüd ka eelmise aasta esimese kolme kvartali majanduslanguse tublisti väiksemaks ja nii on kujunenud kogu 2024. aasta majanduslangus (-0,3%) oodatust tagasihoidlikumaks.

Eesti SKT on nüüd kvartali võrdluses kasvanud püsivhindades juba alates eelmise aasta teisest kvartalist ja majanduslanguse põhjast oli see neljandas kvartalis juba protsendi võrra kõrgem. Ka jooksevhindades ehk rahalises arvestuses on majanduskasv veidi hoogustunud, kasvades möödunud aasta viimases kvartalis 5%.

Kõige enam lükkasid neljandas kvartalis majanduskasvu tagant energiatootmine, kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning tootemaksud (käibemaks ja aktsiisid, eriti just kütuseaktsiis). Energiatootmise suurenemine andis ligi poole neljanda kvartali SKT kasvust. Samas mõjutas selle tegevusala tugevat kasvu aastatagune madal võrdlusbaas.

Intressimäärade languse ja varasemast edasilükatud ostuotsuste mõjul elavnes eelmise aasta lõpus korteriturg, mis aitas kaasa ka kinnisvaraalase tegevuse kasvule. Samas on vaieldav, kas selle tegevusala lisandväärtuse arvestust on õige siduda pankade netointressitulu muutusega, mis on kinnisvaraalase tegevuse pildi SKT-s liiga positiivseks muutnud.