Oma viimases vabariigi aastapäevakõnes tõi president Alar Karis majandusest rääkides põneva paralleeli rattaspordiga. Tema sõnade kohaselt püsib Eesti küll sadulas, ent ükskõik kui kõvasti me väntame, kiiremaks meie sõit enam ei muutu.

- SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor Foto: Raul Mee
Võrdlus rattaspordiga on huvitav, ent kogenud maanteerattur teab, et rattasõit ei ole ainult tugevad jalad, vaid ka taktika. Kui rääkida Eesti majandusest kujundlikult kui jalgratturit, siis oleme viimasel paaril aastakümnel kõvasti pingutanud. Kasutades ostujõuga korrigeeritud SKP-d elaniku kohta, oleme võrreldes varaste 1990ndatega liikunud grupetto lõpusabast pelotoni etteotsa. Toonane elatustase piirdus siinmail vaid 30% täna Euroopa Liitu kuuluvate riikide keskmisest.
Enne viimaste aastate inflatsioonilainet jõudsime selle näitaja poolest aga 85% tasemeni – sama kõrge oli see näiteks Hispaanias. Tõsi, viimastel aastatel oleme mõned kohad tagasi andnud, lastes endast mööda Leedu ja Hispaania. 2023. aastal piirdus siinne ostujõuga korrigeeritud SKP elaniku kohta 80% Euroopa Liidu keskmisest. Teisalt on nii majanduses kui rattaspordis loomulik, et positsioonid vahetuvad. Suures plaanis püsime me endiselt kenasti grupis, mis loob lähtekoha edasisteks rünnakuteks.
Suures plaanis püsime me endiselt kenasti grupis, mis loob lähtekoha edasisteks rünnakuteks.
Tõsi on ka see, et meist kaugel ees on veel arvukas jooksikute grupp, kelle kätte saamiseks kulub ka parimate tingimuste juures veel väga palju kilomeetreid. Liidrisärki kandvat Luksemburgi me vaevalt selle tuuri käigus kätte saame. Samas näiteks meie pikaajalise eeskuju ja konkurendi Soome selg eestpoolt juba paistab. Kas julgesime selle sõidu alguses unistada, et võiksime nii tugeva riigiga võistelda?
Kas kogu aeg peab gruppi vedama?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jaekaubanduse müügimaht hakkas Eestis paranema juba eelmise aasta teisel poolel ja aastases võrdluses on see suurenenud nüüd kaks kuud järjest – detsembris 1% ja jaanuaris 3%. Ka Swedbanki kaardimaksed näitavad tarbimise mõningast kosumist, kuigi see on veel nõrk.
Statistikaameti poolt avaldatud kaubandusstatistika andmed näitavad, et kaubanduse olukord on tasapisi paranema hakanud. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on jaekaubanduse müük kasvanud 2,8%.
Selle aasta esimene jaekaubanduse statistika näitab jätkuvat aeglase taastumise trendi ja kohanemist muudatustele ostujõus. Võrreldes eelmise aastaga kasvas jaekaubanduses müük 2,8 protsenti, kui võtta välja automüük, mis on olnud maksumuudatuste tõttu hüplik.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.