Rahvusvaheliste investorite huvi Baltikumi vastu on mitmetahuline, nendib varahaldusettevõtte INVL Asset Managementi nõukogu liige Vytautas Plunksnis. Tema sõnul on piirkonna ettevõtetel geopoliitiliste riskide tõttu väliskapitali kaasamine mõnevõrra keerulisem – tehnoloogiaettevõtetel vähem, traditsioonilistel tööstusharudel rohkem.

- INVL Asset Managementi nõukogu liige Vytautas Plunksnis
„Siiski näitab kohalike investorite aktiivsus, et regiooni tulevikku usutakse kindlalt,“ lisas Plunksnis.
Geopoliitika avaldab ettevõtete rahavoogude juhtimisele ja kapitali kättesaadavusele suurt mõju, kuid olulist rolli mängivad Plunksnise sõnul ka digitaliseerimine, automatiseerimine, jätkusuutlikkus ja regulatiivsed muutused.
Baltikumi ettevõtete jaoks tähendab nende trendidega kohanemine senistest ärimudelitest eemaldumist, eriti nendest, mis tuginevad odavale tööjõule. „Peame müüma oma teadmisi, mitte füüsilist tööjõudu. Kuigi meie regioon on väike, reageerime muutustele kiiresti – see on meie suur eelis,“ rõhutas Plunksnis.
Investorite kaasamine: peamised tegurid
Investorite ligimeelitamisel on läbipaistvus ja juhtimiskvaliteet üliolulised. Plunksnis märkis, et investorid panustavad eelkõige ettevõtte visiooni, kuid see visioon peab olema toetatud realistlike ja hästi dokumenteeritud finantsnäitajatega.
Perefirmades on tavapärane, et võtmerollides on sugulased, kuid välised investorid küsivad alati, kas need on ikka parimad inimesed selle töö jaoks.
Ta rõhutab ka hea juhtimistava tähtsust, eriti pereettevõtetes: „Perefirmades on tavapärane, et võtmerollides on sugulased, kuid välised investorid küsivad alati, kas need on ikka parimad inimesed selle töö jaoks.“
Samuti on üha olulisem ESG (keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimispõhimõtete) järgimine. „Ükski ettevõte ei pea olema ideaalne, kuid peab olema selge plaan, kuidas parendada oma ESG-näitajad.“
Ettevõtetel, kes plaanivad müüki või otsivad erakapitali investeeringuid, on finantsiline due diligence kriitilise tähtsusega. „Sektori ja ettevõtte kasvupotentsiaal on alati esimene, mida hinnatakse,“ selgitas Plunksnis. Lisaks analüüsivad investorid ka kasumi jätkusuutlikkust, rahavoogude tõhusust ja bilansi täpsust. Ta märkis, et paljud ettevõtete omanikud püüavad müüa pärast üht edukat majandusaastat, kuid investorid vaatavad sügavamale, et hinnata ettevõtte pikaajalist elujõulisust.
Terviklik due diligence protsess hõlmab võimalike kohustuste, regulatiivsete nõuete järgimise ja tegevuse tõhususe hindamist. „Enne investeerimist keskendume eelkõige riskide tuvastamisele – alates lepingulistest kohustustest kuni võimalike tarneahela häireteni.“
Finantsjuhid peaksid tagama, et nende finantsaruanded on läbipaistvad ja hoolikalt ette valmistatud, sest igasugused ebakõlad võivad investorite jaoks olla hoiatavaks märgiks.
Tugevad väljuvad kriisidest võitjatena
Majanduslangusteks paremini valmistumiseks soovitas Plunksnis finantsjuhtidel keskenduda efektiivsusele ja paindlikule kulustruktuurile. „Lihtne on öelda, et kulud peaksid olema juhitavad, kuid see tähendab sageli tootmise allhankimist. Samuti peaksid ettevõtted parandama rahavoogusid ja vähendama käibekapitali taset, kiirendades rahakäibe tsüklit.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enamik Balti tegevjuhte hindab globaalse majanduse väljavaadet 2025. aastaks neutraalseks või kasvavaks, näitas 9. detsembrist 9. veebruarini läbi viidud küsitlus, kus osales 333 tippjuhti, neist 89 Eestist. Kõige optimistlikumad on just Eesti tippjuhid – kui ligi kolmandik Läti ja Leedu tippjuhtidest prognoosivad globaalse majanduse langust, siis Eestis vaid 7% tippjuhtidest.
Eesti majandus pöördus eelmise aasta lõpus pärast pikka kiratsemist viimaks kasvule ja tuleviku suhtes on nii ettevõtted kui ka eraisikud pigem positiivselt meelestatud. Sellegipoolest on Luminori hinnangul tänavuseks majanduskasvuks oodata tagasihoidlikku 1%.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.