Eesti majandus pöördus eelmise aasta lõpus pärast pikka kiratsemist viimaks kasvule ja tuleviku suhtes on nii ettevõtted kui ka eraisikud pigem positiivselt meelestatud. Sellegipoolest on Luminori hinnangul tänavuseks majanduskasvuks oodata tagasihoidlikku 1%.

- Luminori peaökonomist Lenno Uusküla Foto: Raul Mee
„Käesoleval aastal on Eestis oodata 1% majanduskasvu, mis keerulistel aegadel võiks üldjuhul meie jaoks loomulik olla. Arvestades aga, et 2022. aasta tiputasemelt on Eesti SKT kukkunud 5,4% ja ühe elaniku kohta koguni 8,3%, siis võrreldes võimetekohase 2–3%-se aastakasvuga on meie rikkus ühe elaniku kohta selle ajaga võrreldes 14–17% väiksem. See on ühe inimese kohta kuni 5000 eurot vähem, kui potentsiaalselt võinuks olla,“ rääkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Luminori peaökonomisti sõnul on Euroopa ebakindla majandusseisu ja nüüdseks ka ebastabiilseks osutunud USA majanduspoliitika tulemusel globaalsed majanduslikud riskid kasvanud. Sellegipoolest võib eeldada teatud pööret ja kasvu toovate tuulte kohalejõudmist järgmisel, 2026. aastal.
„Praegune prognoos näeb järgmiseks aastaks varasemaga võrreldes suuremat ehk 2% kasvu. Seda üheltpoolt tänu eelarvereeglite lõdvendamisele Euroopa Liidus ja Eesti valitsuse valmisolekule seda võimalust kasutada. Lisaks on uus valitsus eelduslikult loobumas osadest planeeritud maksutõusudest ning ka meie peamiste partnerite Soome ja Rootsi majandused on pigem kasvamas,“ märkis Uusküla.
Hinnatõus on palgakasvu ära söönud
Kaupade ja teenuste hinnad on Eestis viimasel viiel aastal märkimisväärselt kasvanud, sh on kallinemine jätkunud ka pärast suurt hinnahüpet aastatel 2021–2022. Kui võrrelda Eesti hindu 2024. aasta detsembris viie aasta taguse ajaga, ehk ajaga vahetult enne koroonapandeemiat, on hinnad kallinenud suisa 41,6%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enamik Balti tegevjuhte hindab globaalse majanduse väljavaadet 2025. aastaks neutraalseks või kasvavaks, näitas 9. detsembrist 9. veebruarini läbi viidud küsitlus, kus osales 333 tippjuhti, neist 89 Eestist. Kõige optimistlikumad on just Eesti tippjuhid – kui ligi kolmandik Läti ja Leedu tippjuhtidest prognoosivad globaalse majanduse langust, siis Eestis vaid 7% tippjuhtidest.
Viimasel kvartalil üllatas Eesti ootamatult palju paranenud majandustulemustega, tulles sellega välja kümme kvartalit kestnud majanduslangusest. Eriti Leeduga võrreldes on Eesti juba mõnda aega olnud Baltikumi kehvima majandusega. Mis seisus on Eesti naabrite majandused ja kas Leedu liidripositsioon võib olla nüüd hoopis ohus?
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.