PwC uuring avastas Eesti tegevjuhtide pöörde optimismi, aga ka skepsise kahes moeteemas

Samas ennustab oma riigis majanduslangust 29% Eesti tippjuhtidest, 30% Leedu ja 37% Läti tippjuhtidest. Eestis on toimunud hoiakutes kõige positiivsem muutus – eelmisel aastal prognoosis kohaliku majanduse langust 52% Eesti tippjuhtidest, mis oli ühtlasi Baltikumi kõige kõrgem näitaja.

Hoolimata olulisemalt optimistlikumast majanduslikust väljavaatest ja positiivsetest prognoosidest, eeldab siiski 44% Eesti tegevjuhtidest, et nende ettevõtte käive jääb 2025. aastal sarnaseks eelmise aastaga. Tugevamat optimismi on näha alles kolme aasta vaates, kus 80% tegevjuhtidest näeb käibekasvu.

Eesti tegevjuhtide hinnangul on Soome jätkuvalt prioriteetseim välisturg, samas on kahanenud märgatavalt Rootsi tähtsus, sest Rootsi majandusel on olnud üleüldiselt rasked ajad. Nõrk Skandinaavia turg on pannud Eesti tegevjuhte vaatama rohkem lõunanaabrite suunal. Kui 2024. aastal oli Läti veel välisturu oluli[1] suselt neljandal ja Leedu kuuendal kohal, siis 2025. aasta küsitluses on meie Balti naabrid tõusnud esikolmikusse ehk teisele ja kolmandale kohale ning Rootsi on kukkunud teiselt kohalt kuuendale.

Muutused regulatiivses keskkonnas on üheks olulisemaks teguriks, mis mõjutavad nii kohalike kui globaalsete ettevõtete elujõulisust. 2025. aasta PwC tegevjuhtide globaalses küsitluses oli see vaieldamatult kõige olulisem faktor, saades 77% vastanute häältest. Samuti on antud faktor esikolmikus kõigis Baltikumi riikides, saades Eestis 45% Lätis 41% ja Leedus 54% häältest.

Eestis peetakse kõige olulisemaks ärimudeli jätkusuutlikkust mõjutavaks faktoriks siiski kasvavaid hindasid, mis sai ligi pool ehk 49% häältest. Ettevõtete sisendhinnad on oluliselt kasvanud ning neid on olnud keeruline kahanevas majanduses lõpptarbijale edasi kanda.

Mõneti üllatuslikult näitas PwC küsitlus, et tagasihoidlikumaks on muutunud Eesti tegevjuhtide hinnang sellele, kui palju tehisintellekt töötajate produktiivsust tõsta saab.

2024. aasta vastustes hindas 28% tegevjuhtidest, et tehisintellekt tõi kaasa nende töötajate produktiivsuses kasvu 5-25% ning 26% vastasid, et see aitas ka nende enda produktiivsust tõsta samas mahus. Samuti raporteeriti ka olulist positiivset mõju ettevõtte käibele. Samas oli ka palju teadmatust tegeliku mõju osas, kuna süsteemid olid veel uued ning ei osatud täpseid hinnanguid anda.

2025. aastal on saanud pilt selgemaks ning tulemused on olulisemalt tagasihoidlikumad, kui nad olid eelneval aastal – ainult 2% vastanutest väitis tänavu, et tehisintellekt on toonud kaasa töötajate produktiivsuse ja mõningase kasumi kasvu. Sealjuures on 11% vastanutest väitnud, et töötajate efektiivsusele on pigem avaldunud isegi negatiivne mõju.

Eriti on Eesti keskealistel ja vanematel juhtidel (ehk alatest vanusest 45 a) olnud keeruline tehisintellektist efektiivsust leida. Kui Eesti nooremad juhid on tehisintellekti poolt saadud efektiivsuse osas neutraalsed või positiivsed, siis alates kõrgemast vanusegrupist on näha, et ligi veerand juhtidest näeb pigem töö efektiivsuse langemist kas enda või nende töötajate seas.

Kõige negatiivsemat hoiakut tehisintellekti suhtes on näha vanusegrupis 55 kuni 59 a, kus ligikaudu kaks kolmandikku (67%) usub, et tehisintellekt mõjub halvasti nende töötajate efektiivsusele ning 38% usub, et see mõjutab negatiivselt ka nende enda efektiivsust. Samuti arvavad 33% antud vanusegrupi juhtidest, et tehisintellekt on negatiivselt mõjutanud nende käivet.