Praegusel kasvava protektsionismi ajastul võib globaliseerumise kaitsmine tunduda kaotuse peale välja minekuga. Kuid arutelu on hädavajalikum kui kunagi varem, et aru saada maailmamajandust killustava kaubandussõja kuludest ja USA valitsuse tegevuskava loogikast.

- Majandusteadlane Dambisa Moyo on Ühendkuningriigi parlamendi lordide koja liige. Ta on „Edge of Chaos. Why Democracy is Failing To Deliver Economic Growth – And How to Fix it“, „How Boards Work. And How They Can Work Better in a Chaotic World“ ja veel kolme majandusraamatu autor.
Trumpi tollipoliitika toetub neljale argumendile.
Esimene on see, et tollid on valitsuse tulude suurendamise vahend. Konkreetselt selleks, et aidata vähendada Ameerika Ühendriikide eelarvepuudujääki, mida paljud majandusteadlased peavad jätkusuutmatuks. Kongressi eelarveamet
hindab, et föderaalne eelarvepuudujääk, mis praegu on 6,4% SKPst, jääb kuni 2035. aastani üle 6%, mis on märkimisväärselt kõrgem kui viimase 50 aasta keskmine 3,8%.
Suur eelarvepuudujääk võib piirata USA valitsuse võimet säilitada olulisi toetusprogramme nagu sotsiaalkindlustus, Medicare ja Medicaid. Sellise vältimiseks on rahandusminister Scott Bessent lubanud vähendada eelarvepuudujääki
3%ni SKPst aastaks 2028, toetudes eelkõige tollituludele.
Väidetakse, et tollitariifide kehtestamise kaudu saaks USA valitsus tulu imporditud kaupadelt, mis on praegu föderaalmaksudest vabastatud. Samuti jääb USA valitsus ilma tulu- ja kasumimaksust, mis laekuks, kui samad kaubad ja teenused toodetaks USAs. Teoreetiliselt kompenseeriksid tollimaksud tulu- ja kasumimaksu kaotused.
Teine argument tollide kasuks keskendub vastastikkuse põhimõttele. Tollide pooldajad väidavad, et kuigi USA ekspordile kehtivad sageli kõrged tollitariifid, on imporditud kaupade USAsse toomiseks vähe või üldse mitte mingeid takistusi. Seega on Trumpi administratsioonil õigus kehtestada samaväärsed tariifid, et anda Ameerika tootjatele võrdsed võimalused.
Kolmandaks väidavad tollide toetajad, et need kaitsevad kodumaist tööstust ja aitavad taastada Ameerikas tootmist, mis on aastakümneid kestnud vabakaubanduslepingute tõttu viidud madalamate kuludega riikidesse, nagu Mehhiko, India ja Hiina. Stimuleerides kohalikku tootmist, soodustavad tollid taasindustrialiseerimist ja töökohtade kasvu.
Neljandaks, tollimakse kujutatakse sageli ka majanduse tasakaalustamise ja globaliseerumise viljade ümberjaotamise vahendina. Selle seisukoha kohaselt aitaksid tollid taastada aastakümneid seisva või langeva reaalpalga all kannatanud Ameerika töötajate elatustaseme ning lõpetada olukorra, kus kapital saab tööjõu asemel ebaproportsionaalselt palju kasu.
Tollimaksud ei ole nende arvates mitte ainult konkurentsivõime, vaid ka vastupanuvõime ja suveräänsuse küsimus.
Veel väidavad tollimaksude pooldajad, et USA on muutunud ohtlikult sõltuvaks hapratest ülemaailmsetest tarneahelatest. Toetumine teistele riikidele – sealhulgas ideoloogilistele ja geopoliitilistele vastastele – selliste kriitilise tähtsusega kaupade nagu pooljuhtide, toiduainete ja ravimite osas kujutab endast tõsist ohtu riigi julgeolekule. Tollimaksud ei ole nende arvates mitte ainult konkurentsivõime, vaid ka vastupanuvõime ja suveräänsuse küsimus.
Aga suhtelise eelise teooria?
Need argumendid jätavad suuresti tähelepanuta David Ricardo suhtelise eelise teooria, mille kohaselt peaksid riigid tootma kaupu ja teenuseid, mille tootmiseks neil on parimad võimalused. Samuti erinevad need mitmel olulisel viisil tänapäeva majanduslikku tegelikkust.
Võtame näiteks väite, et tariifid suurendaksid valitsuse tulusid. Kuigi see võib mingil määral tõsi olla, suurendavad tariifid ka importkaupade hindasid, mis paneb ebaproportsionaalselt suure koormuse väiksema sissetulekuga majapidamistele. Tegelikkuses kahjustavad tollimaksud keskklassi ameeriklasi, keda nad peaksid kaitsma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Keskpanga tänane 0,25 protsendipunktine intressimäära kärbe peaks olema kindel ja see on ka turgude ootustes juba arvesse võetud. Euroala inflatsioon aeglustub ning kuigi majanduskasv on tasapisi paranenud, püsib see endiselt nõrgal tasemel. Eksporditellimused on küll möödunud aasta oktoobris saavutatud põhjast veidi kosunud, kuid jäävad siiski pikaajalisest keskmisest madalamaks.
Hiljutisel reisil Saksamaale, kus pidasin ettekande M&A turgude olukorrast, külastasin juhtumisi ka suure kirjaniku Johann Wolfgang von Goethe majamuuseumisse. Goethe on Fausti legendi kõige kuulsama tõlgenduse autor. Selles loos sõlmib maag ja alkeemik Faust lepingu kuradiga, et saada piiramatud teadmised ja võim, ohverdades selle eest oma hinge.
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.