Õigusnõustajad: juhatuse liikmed ei teadvusta sageli oma vastutuse ulatust

Õiguslikud tagajärjed ei pruugi tuleneda pahatahtlikkusest või teadlikest vigadest, vaid hoopis sellest, et juhatuse liikme rolli piirid ja kohustused pole piisavalt selged, otsused jäävad dokumenteerimata või teiste juhatuse liikmete tegevus jääb järelevalveta. Samuti on oluline teadvustada, et juhi ja omaniku rollid on põhimõtteliselt erinevad.

“Juht ei ole hea omanik – need on kaks täiesti erinevat rolli, mis ei tohiks organisatsioonis seguneda,” selgitas Timo Kullerkupp. “Omanik võib võtta suuremaid riske ja lähtuda isiklikest huvidest. Juhatuse liikme kohustus on olla lojaalne üksnes ühingule ning tegutseda objektiivselt, faktidele tuginedes ja otsustusprotsessi korrektselt dokumenteerides.”

Kõige sagedamini kaasneb juhatuse liikme vastutus lepingulise suhte alusel – see tähendab olukordi, kus nõude esitab ühing ise või näiteks pankrotihaldur. “See sama ühing, mida juhatuse liige juhtis, on kõige tõenäolisem pool, kes võib hiljem vastutust nõuda,” märkis Kullerkupp.

Ekspertide sõnul on juhatuse liikmel oluline aru saada, et talle ei kohaldu töölepingu seadus ning teda ei kaitse samad normid, mis tavatöötajat. Lisaks ei alga tema vastutus äriregistrisse kandmise hetkest või lepingu sõlmimisest, vaid hetkest, mil ta on oma rolli valitud. “Need detailid võivad tunduda formaalsed, aga vaidluse korral võivad osutuda määravaks,” rõhutas Annika Vait.

Üks suuremaid väljakutseid juhatuse liikmetele on arusaam oma kohustuste tegelikust ulatusest. “Kohustused on määratletud erinevates seadustes, ühingu põhikirjas ja juhtorganite otsustes. Lisaks kehtivad tavaliselt töötajatele mõeldud sisemised reeglid ka juhatuse liikmetele – sellest kõigest tuleb end läbi närida ning tark oleks juhatuse liikme leping kirjalikult sõlmida ja seal konkreetne vastutusala fikseerida,” selgitas Vait.