Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.

- Vasakult: Paavo Siimann, Heikki Mäki ja Christer Haimi.
- Foto: Andres Laanem
Mõlemad eksperdid tõdesid, et Soome pole enam see „tõotatud maa“, mis ta võis tunduda 1990. aastatel, kuid siiski on see üks realistlikumaid esimesi samme rahvusvahelise laienemise teel. „Soome on meie jaoks küll välismaa, aga kultuuri ja ärikultuuri poolest piisavalt lähedane, et sobida esimeseks sammuks välisturule sisenemisel,“ sõnas Haimi. Tema sõnul suhtutakse Eesti ettevõtjatesse neutraalselt – eelistust ei anta, ent uksed pole ka suletud. Heikki Mäki lisas, et paljude Soome ettevõtjate jaoks on eestlased „oma poisid“ – tuttavad ja hinnatud tööstiiliga. Samas tuleb meeles pidada, et soomlased on rahvusliku eelistuse osas truud – välisettevõtja peab pakkuma midagi selgelt paremat kui kohalik konkurent, et üldse jutule pääseda.
Usalduse võitmine ja äri alustamine – mis toimib ja mis mitte?
Soome turule sisenemise miinimumnõudeks on kvaliteetne toode või teenus – see ei ole konkurentsieelis, vaid eeldus. „Soomlane ei vaimustu pelgalt uuest tegijast, eriti kui see tuleb idast – vaja on selget väärtuspakkumist ja pikaajalist vaadet,“ rõhutas Haimi. Ta tõi näiteks oma ettevõtte, mis pakub raamatupidamisteenuseid Soomes, kuid mille kliendid on peamiselt välismaised ettevõtted – mitte kohalikud. Põhjuseks on usalduse aeglane kujunemine ja asjaolu, et soomlased eelistavad alati „oma“ teenusepakkujat.
Usalduse kujundamisel on oluline roll kohalikel kontaktidel – isiklikul suhtlusel, võrgustikul ja keeleoskusel. Külm e-kiri või vigases soome keeles tehtud müügikõne edu ei too. „Kui plaanid Soomes äri alustada, kaalu tõsiselt, et esimene müügiinimene oleks soomlane või keegi, kes suudab turuga loomulikult suhestuda,“ soovitas Mäki.
Põhjalik ja reeglipärane ettevõtluskultuur
Eesti ettevõtjal on Soomes tegutsemiseks kolm juriidilist võimalust: asutada Soome tütarettevõte, registreerida filiaal või jätkata tegevust Eesti juriidilise isikuna, olles samas registreeritud Soome maksuametis. Kõigil juhtudel tuleb arvestada Soome maksusüsteemi spetsiifikaga, sealhulgas erinevate maksuregistritega (näiteks ennakkoperintärekisteri). Nendega mittearvestamine võib kaasa tuua lisamakseid ning kahjustada mainet tellijate silmis.
Soomes äriga alustav ettevõtja peab valmis olema teistsuguseks tempoks – sealne ettevõtluskultuur on aeglasem, protsessikesksem ja analüüsile orienteeritud. „Eestlane tegutseb kiiresti ja parandab vajadusel hiljem; soomlane analüüsib, kaalub ja teeb ühe läbimõeldud otsuse. Lõpptulemus võib olla sama, aga tee sinnani erineb,“ võrdles Haimi.
Seaduste, töölepingute ja maksunõuete täpne järgimine on Soomes norm, mitte soovitus. Oluline on ka ametiühingute ja kollektiivlepingute roll – eriti tööjõumahukates valdkondades, nagu ehitus, metallitööstus ja transport. Isegi väiksemad ettevõtted, kes saadavad töötajaid Soome, peavad alates esimesest päevast järgima sealset tööaega, puhkuse norme ja vastavat kollektiivlepingut, mis võib ulatuda sadadele lehekülgedele. „Need ei ole soovitused, vaid kohustuslikud reeglid – ja järelevalve on selles osas aktiivne,“ rõhutas Mäki.
Lisakomplikatsiooniks on asjaolu, et Soomes puudub üleriigiline miinimumpalk – palgatingimused määratakse kollektiivlepingutega. Nende eiramine võib viia ettevõtte ametiühingute musta nimekirja, kust väljatulek on keeruline ning mainekahju suur.
Maksud, tööjõud ja riskid
Kuigi Eesti ja Soome raamatupidamisstandardid on sarnased, on Soome maksusüsteem detailsem ja rangem. Näiteks tuleb tuludeklaratsioon esitada nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu – Eestis on selleks aega kuus kuud. Lisaks tavapärastele maksudele tuleb arvestada ka erimaksudega, nagu Yleisradiovero ehk rahvusringhäälingu maks, mida maksavad kõik ettevõtted kelle ärikasum on suurem kui 50 000€.
Tähtis on mõista, et maksukohustus võib tekkida ka juhul, kui Soomes tulu ei teenita – näiteks juhul, kui töötaja loob väärtust Soomes. Soome maksuamet on rahvusvahelise maksustamise osas süsteemne ja järjekindel. Isegi kahjumis olevat ettevõtet võib maksustada, kui ametkond leiab, et äriline risk ja juhtimine asuvad Eestis.
Samas, kui ettevõte on hästi ette valmistatud, tunneb sihtturu reegleid ja suhtub vastutustundlikult oma kohalolusse, on Soome turul edu täiesti võimalik. Nagu Haimi ja Mäki rõhutasid: Soome ei pruugi olla lihtsaim turg, aga võib olla parim lähtekoht ambitsioonikaks rahvusvaheliseks kasvuks.
Kui ka sina soovid Soome turule minna, ära tee seda üksi ega kiirustades. Konsulteeri spetsialistidega, planeeri hoolikalt ja tee endale selgeks tööõiguslikud ja maksunüansid.
Võta ühendust: www.chk.ee Kuula ka podcasti:
Kuidas Soome turul läbi lüüa? Maksuameti hambusse ei tasu sattuda
Seotud lood
Balti riikide juhtiv laenuvõrdlusplatvorm Altero on laiendamas oma koostöövõrgustikku Eestis, tuues klientideni veelgi rohkem paindlikke ja konkurentsivõimelisi laenupakkumisi. Hiljuti liitusid platvormiga Citadele pank ja Mogo, kes pakuvad Eesti turul väikelaene.