Pärast DeepSeek-R1 turule laskmist 20. jaanuaril, mis põhjustas kiibitootja Nvidia ja veel mitme tehnoloogiaettevõtte aktsia järsu languse, nimetasid mõned kommentaatorid juhtunut Hiina ja USA tehisintellekti võidujooksu "Sputniku-hetkeks". Kuigi USA tehisarutööstus vajaski raputust, tõstatab see hetk ka raskeid küsimusi.
![MITi majandusprofessor Daron Acemoglu pälvis koos Simon Johnsoni ja James A. Robinsoniga 2024. aasta Nobeli majanduspreemia. Ta on raamatute “ Why Nations Fail: The Origins of Power, Prosperity and Poverty” (2019) ja “ Power and Progress: Our Thousand-Year Struggle Over Technology and Prosperity” (2023) kaasautor.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=9959e8b9-73af-54d3-b5a7-e9c1ce9cbc06&width=3840&q=70)
- MITi majandusprofessor Daron Acemoglu pälvis koos Simon Johnsoni ja James A. Robinsoniga 2024. aasta Nobeli majanduspreemia. Ta on raamatute “ Why Nations Fail: The Origins of Power, Prosperity and Poverty” (2019) ja “ Power and Progress: Our Thousand-Year Struggle Over Technology and Prosperity” (2023) kaasautor. Foto: UNU-WIDER
USA tehnoloogiasektori investeeringud AI-sse on tohutud, Goldman Sachsi hinnangul investeerivad Ameerika ettevõtted eesseisvatel aastatel AI arendamisse ja kasutusele võtmisse umbes triljon dollarit. Pikka aega on paljud vaatlejad, sealhulgas mina ise, seadnud kahtluse alla USA-s tehtavate AI-investeeringute ja arenduste suuna.
Kõik USA juhtivad AI-ettevõtted järgivad sisuliselt sama strateegiat (ainult Meta eristub veidi oma osaliselt avatud lähtekoodiga mudeliga). Tundub, et siinne AI-tööstus on pannud kõik munad ühte korvi. Eranditult on USA tehnoloogiaettevõtete kinnisidee mastaap. Viidates veel tõestamata "mastaabiseadusele", eeldavad nad, et oma mudelitesse üha rohkem andmeid ja arvutusvõimsust lisades tekivad tehisarul üha suuremad võimed. Mõned väidavad isegi, et mastaap on kõik, mida vaja läheb.
Grupimõtlemine Ameerika AI-tööstuses
Enne 20. jaanuari ei olnud USA ettevõtted valmis kaaluma alternatiive suurte andmekogumite peal eelõpetatud baasmudelitele, mis ennustavad järjestuses järgmist sõna. Lähtudes oma prioriteetidest, keskendusid nad peaaegu eranditult difusioonimudelitele ja vestlusrobotitele, mille eesmärk oli täita inimlikke (või inimlaadseid) ülesandeid.
Kuigi DeepSeek'i lähenemine on üldjoontes sama, näib, et see tugines rohkem tugevdusõppele, mixture-of-experts meetoditele (kasutades palju väiksemaid ja tõhusamaid mudeleid), destillatsioonile ja mõttekäigu põhjendamise täpsustatud meetodile. Väidetavalt võimaldas just see strateegia toota DeepSeekil konkurentsivõimelise AI-mudeli murdosaga konkurentide kuludest.
Kuidas õpetatakse tehisaru
Tugevdusõpe (reinforcement learning) on masinõppe haru, kus agent õpib tegema otsuseid, et maksimeerida teatud eesmärki või tasu. Selle asemel, et saada juhendatud andmeid, õpib agent oma tegevuste kaudu, saades tagasisidet keskkonnalt.
Destillatsioon (distillation) on protsess, mille käigus suur ja keeruline mudel edastab oma teadmised väiksemale ja lihtsamale mudelile. Destillatsiooni käigus õpib väiksem mudel jäljendama suurema mudeli käitumist, et saada suure mudeli jõudlus, kuid väiksema arvutusressurssiga.
Mixture-of-experts (MoE) meetodid on masinõppe lähenemine, kus tehisintellekti mudel jagatakse eraldi alavõrkudeks (või "ekspertideks"), millest igaüks spetsialiseerub sisendandmete alamhulgale, et ühiselt täita ülesannet.
Mõttekäigu täpsustatud põhjendamine (refined chain-of-thought reasoning) on täiustatud versioon chain-of-thought (CoT) meetodist, mis aitab tehisintellekti mudelitel lahendada keerulisi ülesandeid, jagades need väiksemateks sammudeks. See lähenemine jäljendab inimese mõtlemisprotsessi, võimaldades süsteemil teha loogilisi järeldusi samm-sammult.
Kuigi vaieldakse, kas DeepSeek on meile rääkinud kogu loo, paljastas Sputniku-moment grupimõtlemise USA AI-tööstuses. Selle haip ning pimedus alternatiivsete, odavamate ja paljulubavamate lähenemisviiside suhtes on täpselt see, mida ennustasime koos Simon Johnsoniga raamatus "Power and Progress", mille kirjutasime vahetult enne generatiivse AI ajastu algust.
Nüüd on küsimus, kas USA AI-tööstusel on teisigi, veel ohtlikumaid pimenurki.
Nüüd on küsimus, kas USA AI-tööstusel on teisigi, veel ohtlikumaid pimenurki. Näiteks: kas juhtivad USA tehnoloogiaettevõtted jätavad kasutamata võimaluse arendada oma mudeleid rohkem inimest toetavas suunas? Ma kahtlustan, et vastus on jaatav, kuid ainult aeg näitab.
Autoritaarsus ja innovatsioon
Teine küsimus: kas Hiina hüppab USA-st mööda. Kui jah, siis kas see tähendab, et autoritaarsed, ülalt-alla struktuurid (mida James A. Robinson ja mina oleme nimetanud väljapigistavateks institutsioonideks) suudavad innovatsiooni edendamisel olla samal tasemel või isegi ületada alt-üles struktuure?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehnoloogiasektori juhtide, paljude asjatundjate ja ka akadeemikute sõnul on tehisintellekt muutmas maailma läbi enneolematu tootlikkuse kasvu. Mõned
usuvad koguni, et masinad teevad varsti kõike, mida suudavad inimesed, tuues
piiritu õitsengu ajastu. On ka veidi põhjendatumaid ennustusi. Näiteks
Goldman Sachs ennustab, et generatiivne tehisintellekt suurendab järgmisel kümnendil ülemaailmset SKT-d 7%.
McKinsey Global Institute prognoosib, et SKT aastane kasvumäär võib praegusest kuni 2040. aastani tõusta 3–4 protsendipunkti. The Economist usub, et tehisintellekt
toob õitsengu sinikraedele.
Tehnoloogiamiljardärid, nagu Bill Gates, Mark Zuckerberg ja Elon Musk, ei kuulu mitte ainult inimkonna ajaloo rikkaimate inimeste hulka. Nad on ka erakordselt mõjukad – sotsiaalselt, kultuuriliselt ja poliitiliselt. Osaliselt peegeldab see sotsiaalset staatust, mille meie ühiskond rikkusele üldiselt omistab.
Kuigi majandusteaduses kipub au ja glamuuri väheks jääma, siis vähemalt kord aastas on ka majandusteadlastel võimalik uudisportaalides püünele tõusta – siis kui jagatakse Nobeli auhinda majandusteaduse alal. Samas ei saa öelda, et auhinna seekordsed laureaadid oleksid kabinetivaikuses varjus püsinud tegelased.
Tänavuaastane Nobeli majanduspreemia näitab institutsioonide olulisust riigi majanduslikus elus. See läks jagamisele Daron Acemoglu, Simon Johnson ja James A. Robinson vahel.
Sadama lähedal Porto Franco kvartalis asuv Skandinaavia disaini ja hõnguga Citybox Tallinn hotell pakub külalistele kontaktivaba teenust, mis muudab majutuse kiireks ja mugavaks ning võimaldab taskukohast hinda.