Kuidas finantsjuhtida, kui eelarve kahaneb, kuid nõudlus kriitilise tähtsusega avalike teenuste järele üha suureneb? Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) finantsjuhil Marje Pihlal on sellest palju rääkida.
- Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) finantsjuht Marje Pihl Foto: Marek Metslaid
Tema sõnul on praegu tema töö suurimaks väljakutseks tasakaalu leidmine kolme võtmeteguri vahel: teenuste kvaliteedi tagamine, eelarve vähenemine ja sisendhindade tõus. „Infosüsteemide turvalisus ja kvaliteet ei ole valikud – need on kriitilised alused, millele toetub Eesti e-riigi toimimine ning mis mõjutab otseselt inimeste igapäevaelu. Seda vastutust kannab
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus igapäevaselt, hoolimata sellest, et riigieelarve võimalused vähenevad ja teenuste sisendhinnad kasvavad,“ rõhutas Pihl.
Kuigi TEHIK tegutseb riigiasutusena, on tema rahastusallikad mitmekesised. Eelarve tuleb kokku kolmest kohast: riigieelarvest, Tervisekassast ja Euroopa Liidu struktuurfondidest. "Riigieelarve osa väheneb igal aastal, mis tähendab, et peame lisaks optimeerimisele leidma uusi viise teenuste ülalpidamise rahastamiseks, kulude katmiseks ning peame tegema palju raskeid otsuseid teenuste jätkuvuse ja ümberkorraldamise osas," tõdes Pihl.
Seadusandlikud muudatused on sageli ettearvamatud ja vajavad kiiret elluviimist, mis omakorda nõuab finantsilist paindlikkust.
TEHIKu töö on tihedalt seotud riiklike otsuste ja seadusemuudatustega. Näiteks pensionite, toetuste ja hüvitiste maksmine nõuab pidevaid infosüsteemide uuendusi. „Seadusandlikud muudatused on sageli ettearvamatud ja vajavad kiiret elluviimist, mis omakorda nõuab finantsilist paindlikkust. Sellistes olukordades on kriitiline teha kiireid ja kaalutletud otsuseid, et tagada sujuv üleminek ja minimaalne mõju teistele meie teenustele,“ selgitas Pihl. Ühtlasi muutub infosüsteemide ülalpidamine aina kallimaks, kuna litsentsitasud ja teenuste sisseostukulud kasvavad pidevalt.
Seirab kulusid mitmel viisil
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigi IT Keskuse ehk RITi eesmärk ei ole küll teenida kasumit ja tema rahastamine on riigieelarveline, kuid paljuski sarnaneb asutuse tegevus ja juhtimine erasektori ettevõtetele, ütleb RITi finantsjuht Pirgit Lohk.
Tiina Sams on Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakonna juhataja, kes oli üks tänavustest
mõjukaima finantsjuhi tiitli kandidaatidest. Ta räägib, miks on Eesti Euroopa Liidu struktuurivahendite maksete korraldamisel suuresti teistele riikidele eeskujuks. Ta tunneb suurt rõõmu töötegemisest, oma tiimist ja tööst, sest eurotoetused võimaldavad muuta Eesti elu paremaks.
SA Eesti Kontsert finantsjuht Ruta Juzulenaite näeb süvenevat trendi, et inimesed säästavad majandusraskuste tõttu rohkem ja kulutavad kultuurile vähem.
G4S Eesti finantsdirektor Mariliis Kiisma-Männiste teab, mis on ettevõtte edu ja jätkusuutlikkuse võti – tasakaalu leidmine innovatsiooni, teenuse kvaliteedi ja kulude kontrolli vahel. Ta juhib G4S-i finantse ajal, mil majandusolukord sunnib ühtaegu tõstma töötajate palkasid ja hoidma teenuste kulusid kontrolli all.
Kui sa veel ei tea, millest koosneb sinu ettevõtte jalajälg, siis nüüd on paras aeg selgust saada. Praktiline ja personaalne koolitus aitab sul seda teha.