- OMX Baltic1,52%298
- OMX Riga0,02%868,54
- OMX Tallinn1,95%1 877,9
- OMX Vilnius0,37%1 147,82
- S&P 500−0,95%6 025,99
- DOW 30−0,99%44 303,4
- Nasdaq −1,36%19 523,4
- FTSE 100−0,31%8 700,53
- Nikkei 225−0,72%38 787,02
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,97
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%100,17
- OMX Baltic1,52%298
- OMX Riga0,02%868,54
- OMX Tallinn1,95%1 877,9
- OMX Vilnius0,37%1 147,82
- S&P 500−0,95%6 025,99
- DOW 30−0,99%44 303,4
- Nasdaq −1,36%19 523,4
- FTSE 100−0,31%8 700,53
- Nikkei 225−0,72%38 787,02
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,97
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%100,17
Kestlikkusaudiitor: kui süsteem on välja töötatud, hakkavad vajalikud andmed olemasolevatest programmidest n-ö välja jooksma
Aina rohkem leiab kõlapinda mõtteviis, et ettevõtted peavad oma tegevuses lisaks põhieesmärgile ehk kasumi teenimisele arvestama ka oma tegevuste mõjuga keskkonnale ja ühiskonnale. Neile mõjudele ei tule mitte ainult mõelda, vaid neid peab ka hindama ja kirja panema – suurtel ettevõtetel tuleb koos majandusaasta aruandega hakata esitama kestlikkusaruannet.
Aruandluskohustus rakendub järk-järgult vastavalt ettevõtete suurusele ja mõjule. Esimesena tuleb 2024. aasta kohta kestlikkusaruanne koostada ja see auditeerida lasta suurtel avaliku huvi ettevõtjatel, hiljem laieneb see nõue ka teistele suurematele ettevõtetele.
Grant Thornton Balticu vandeaudiitor ja hiljuti kestlikkusaruandluse vandeaudiitori kutse saanud Anni Vaiksaar selgitab, kes ja miks peavad aruannet koostama, kui suur töökoormus sellega kaasneb ning mis juhtub, kui kestlikkusaruannet ei esita.
Kestlikkusaruandlus tundub bürokraatlik kohustus, mille kasu on esmapilgul keeruline hoomata. Keskkonda ja ühiskonda väärtustavalt tegutseda võiks ju ka ilma aruandluseta?
Tõepoolest, võime ju arutleda, et kui ettevõte paneks kogu kestlikkusaruandlusele kuluva ressursi hoopis tegelikesse jätkusuutlikkuse tegevustesse, siis ilmselt olekski maailm lõpuks parem paik. Aga küsimus on selles, kuidas me teame, et üks või teine ettevõte on midagi teinud, kuidas seda mõõdame ja ettevõtteid omavahel võrdleme?
Mõnes mõttes on see võrreldav muutusega raamatupidamise aastaaruande esitamisel: kui Eesti läks 2010. aastal üle aruannete elektroonsele esitamisele, tundus see ettevõtjatele alguses lisakoormuse ja bürokraatiana, aga praegu ei kujuta keegi aruande muudmoodi esitamist ettegi.
Seotud lood
Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp, BaltCapi ESG teemade eestvedaja ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige Riin Savi, TalTechi ärikorralduse instituudi dotsent Merle Ojasoo ning TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor Laivi Laidroo diskuteerivad Paavo Siimanni juhtimisel selle üle, kas kestlikkusaruandlus on pelgalt bürokraatlik koormus või hoopis tõhus strateegilise juhtimise tööriist.
Euroopa Komisjon valmistab ette „omnibuss-ettepanekut“, mis on mõeldud vähendama aruandluskohustusi mitme EL-i direktiivi raames. Nendeks on taksonoomia määrus, ettevõtete kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) ja ettevõtete kestlikkuse hoolsuskohustuse direktiiv (CS3D).
Finantsjuhtide ja raamatupidajate töö on täis väljakutseid: palju tabeleid, rohkelt andmeid, vajadus täpsete ja õigeaegsete aruannete järele ning palju korduvaid ülesandeid, mis nõuavad tohutult aega. Power Platform pakub neile väljakutsetele lahendust, võimaldades automatiseerida igapäevaseid protsesse, standardiseerida aruandlust ja luua dünaamilisi aruandeid.
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele