Annika Vait: kui kliendil on tehinguga vaja edukalt lõpuni jõuda, siis ei tohi advokaat olla see, kes selle katki lõikab

Kui varem oli vaja koostada konkreetne leping, teha analüüs või kohtus vaielda, siis nüüd on palju juurde tulnud läbirääkimise poolt ning kliendil äris tekkivate nn jooksvate õigusküsimuste lahendamist. See on positiivne, sest jooksva õigusnõustamise kaudu saab palju erimeelsusi ja vaidlusi ennetatud ning läbirääkimiste kaudu meie klientidele omakorda pikki ja kulukaid vaidlusmenetlusi ära hoitud.

Tehinguturul on praegu üsna vaikne aeg, see peegeldab ka üldist majandusseisu. Aga ei midagi katastroofilist – tehingud tehakse ikka. Rohkem tundub olevat ehitus- ja töövaidlusi. Tööõiguses on märgata üha enam, kuidas tööandjad on hädas töötajate vaimse tervise probleemidega.

Palju on seadusandlikku ülereguleerimist, näiteks ESG nõuetega seoses. ESG nõuete maht ja detailsusaste tasuks kindlasti üle vaadata, see on meeletu halduskoormus ettevõtjatele. Kui seda ei piirata, hakkab see tulevikus igapäevases äris järjest enam ka ettevõtete vaheliste suhete kaudu laiemale ringile ühingutele täiendavat halduskoormust tekitama.

Kuivõrd valdavalt olen ettevõtjate nõustajaks, siis nende igapäevaseid ärilisi raskusi kõrvalt nähes häirib mind meeletult ka direktiivide kohati rapsides ülevõtmine. Näitena võib tuua hiljuti jõustunud vilepuhujate kaitse seaduse. Kuigi seaduses on rikkumiste puhuks kehtestatud ettevõtjatele suured trahvid, siis näiteks määrust, millest peaks ühte liiki teavituskanaliga seotud täpsemad tingimused tulema, siiani kehtestatud ei ole. Ka seaduse sõnastus ja terminid jätavad ettevõtjatele palju arusaamatuks, palju jääb õiguslikku vaidlusruumi.

Minu meelest ei peaks uue seaduse kehtestamine tähendama advokaatide palkamise vajadust, need peaks ideaalis olema riigi poolt koostatud ja kommunikeeritud selliselt, et ettevõtjad saaks ilma täiendava teenuse sisse ostmiseta ise vajalikud toimingud tehtud.

Mu vanemad pidasid hotelli, restorani, pubi, ning selle kõrvalt veel ka kodust turismitalu. Nad olid heas mõttes hunt kriimsilmad seitsme ametiga ja ka mina olin seal osaline. Ülikooli kõrvalt läksin tööle BigBanki, kus nägin pealt ühe väikeettevõtte kasvamist krediidiasutuseks, sealt edasi liikusin Glikmani advokaadibüroosse. Seejärel sai üle kümne aasta peetud ALTERNA advokaadibürood ja lõpuks jõudsin RASKi. Kindlasti on nii vanemate väikeettevõtja elu igapäevaselt pealt nägemine kui ka enda advokaadibüroo pidamine mind ärinõustajana palju arendanud. Mul on lihtne ennast ettevõtjate ja tööandjatega samastada, nende valukohti ja vajadusi mõista.