Ees seisab ulatuslik rahapesu tõkestamise reform. Mis saab selle järel fintech-sektorist?

Euroopa Liidu uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pakett on senistest antud valdkonna õigusaktidest oluliselt mahukam ja laiaulatuslikum. Lisaks kehtivate nõuete täpsustamisele hõlmab pakett mitmeid uusi ja täiendavaid nõudeid, mis muudavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist nii turuosalistele kui järelevalveasutustele. Kuigi uued nõuded toovad muutusi kaasa kõigile finantsasutustele, mõjutavad need teistest enam fintech sektori ettevõtteid, kes pakuvad teenuseid üldjuhul piiriüleselt.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded on üldjuhul siduvad ainult ’kohustatud isikutele’. Kui esimene Euroopa Liidu sellekohane õigusakt piiritles kohustatud isikutena üksnes krediidi- ja finantsasutused, siis aja jooksul on see nimekiri märkimisväärselt laienenud. Uus regulatsioon laiendab reguleeritud isikute ringi, hõlmates veelgi rohkem just fintech sektori ettevõtteid.

Uute nõuete tulekul kuuluvad kohustatud isikute alla näiteks finantsvahendajad, sealhulgas ühisrahastusplatvormid ning hüpoteegi- ja tarbijakrediidi vahendajad, kes seni vähemalt Euroopa Liidu tasandil olid regulatsiooni alt väljas. Eesti on siseriiklikult krediidivahendajad juba kohustatud isikute ringi arvanud varasemalt, mistõttu Eesti kontekstis see ehk niivõrd olulist mõju ei oma. Samas on kindlasti tervitatav, et regulatsioon selles vaates ühtlustub, kuivõrd seni olid Eesti krediidivahendajad võrreldes krediidivahendajatega mõnes teises liikmesriigis, ebasoodsas olukorras.

Ühisrahastusplatvormidele on tegemist aga olulise muudatusega nii Euroopa Liidus üldiselt kui Eestis, kuivõrd ühisrahastusplatvormid ei ole kohustatud isikute ringi kuulunud ka Eestis. Uue regulatsiooni tulemusel peavad ühisrahastusplatvormid kohaldama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid täies mahus, mis toob kaasa märkimisväärsed täiendavad vastavuskulud. Kuivõrd ühisrahastusplatvormide jaoks on tegemist täiesti uue reguleeritud valdkonnaga, peaksid ühisrahastusplatvormid aegsasti viima end kurssi ning alustama nõuete kohaldamisega.

Seoses Euroopa krüptovarade määrusega (MiCAR) hakkasid Euroopa Liidu tasandi rahapesu ja terrorismi rahastamise nõuded kohalduma ka krüptovarateenuse osutajatele. Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pakett selles vaates muudatust ei too. Küll aga vähendatakse oluliselt piirmäära, millest alates peab krüptovarateenuse osutaja kliendisuhte väliselt hoolsusmeetmeid kohaldama – see piirmäär väheneb 10 000 eurolt 1 000 eurole. Seega peavad krüptovarateenuse osutajad kohaldama senisest oluliselt laiaulatuslikumalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid.

Uus regulatsioon säilitab laias plaanis seni Euroopa Liidu tasandil kehtinud peamised nõuded hoolsusmeetmete kohaldamisele. Siiski määratleb uus regulatsioon nõuded oluliselt detailsemalt.

Nii sisaldab uus regulatsioon nimekirja andmetest ja dokumentidest, mida kliendilt koguda tuleb. Lisaks hõlmavad täiendatud nõuded kliendi ja tegeliku kasusaaja isiku tuvastamist ja andmete kontrollimist täpsemalt määratletud infoallikate abil, ärisuhte eesmärgi ja olemuse hindamist (mis kehtib nüüd ka juhuslike tehingute korral) ning tehingute pidevat jälgimist, et tagada nende vastavus kliendi profiilile ja tavapärasele tegevusele.

Üks olulisemaid muudatusi puudutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesannete edasiandmist teenuseosutajatele. Teenuseosutajate kasutamine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesannete täitmisel olnud turuosaliste poolt laialt kasutatav. Seda ennekõike fintech ettevõtete poolt, kes digitaalsel teel finantsteenuse osutamisel üldjuhul kliendiga füüsiliselt ei kohtu. Nii on finantsasutused kasutanud erinevaid lahedusi (näiteks postkontorid või infopunktid) klientide tuvastamiseks, kliendile taustakontrolli tegemiseks või kliendi tehingute jälgimiseks.

Digitaalse arenguga on laienenud ka teenusepakkujatelt ostetavate teenuste profiil (näiteks isiku tuvastamine biomeetriliste andmete teel). Uued nõuded seavad aga ranged piirangud sellele, milliseid ülesandeid võib teenuseosutajale edasi anda. Näiteks keelatakse teenusepakkujale anda edasi tegevusi seoses ärisuhte algatamisega või kliendiriski hindamisega. Samuti, kuigi kliendi tehingute jälgimist võib teostada ka edaspidi teenusepakkuja, peab nõuded tehingute jälgimiseks kehtestama kohustatud isik.

Eesti ettevõtete jaoks tähendavad uued nõuded hoolsusmeetmetele eelkõige vajadust tugevdada sisemisi kontrolliprotseduure ning investeerida asjakohastesse vastavussüsteemidesse.