Kui vaadata ülemaailmseid suundumusi, võib Eestiski mõnes sektoris olla riigi tugi teatud tüüpi investeeringutele vajalik, sõnas Eesti Panga president Madis Müller keskpanga seminaril „Kas ja kuidas peaks riik majandust suunama?“ Mülleri sõnul tuleks aga eeliseid ja soodustusi pakkuda ettevõtetele hästi läbimõeldult, et toetuste kulud ei kujuneks suuremaks kui sellest ühiskonnale ja majandusele tervikuna saadav kasu.
„Lihtsasti võib juhtuda, et korralikult läbi mõtlemata toetuste korral on nende tegelik koondmõju negatiivne, isegi kui toetused aitavad majandusse tuua uusi investeeringuid,“ ütles Müller. Ta tõi näiteid olukordadest, kus riik võib toetuse saaja valikul ebaõnnestuda või panna õla alla ettevõttele, mis oleks olnud edukas ka ilma maksumaksja raha kulutamata. Või kui toetatud suurinvesteeringuga loodud töökohtadele värvatakse inimesed, kes oleks sarnast tööd leidnud ka mõnes teises ettevõttes, mis riigi abi ei vajanud. „Sellisel juhul ei ole tegemist maksumaksjate raha targa kasutamisega,“ osutas Müller.
Seotud lood
Reedel toimunud tasakaalus majanduse foorumi „Elevant toas“ rahastamispaneelist jäi kõlama toon, mis on meeltmööda tavapärase majandusarengu pooldajatele, aga teeb meelehärmi neile, kes tahaksid majandussüsteemi planeedi päästmise nimel ümber korraldada.
Kuidas alustada ärianalüütikaga väikeses tootmisettevõttes? Ärianalüütika (BI, Business Intelligence) on oluline tööriist, mis aitab isegi väikestel tootmisettevõtetel teha andmepõhiseid otsuseid, parandada efektiivsust ja suurendada kasumlikkust. Kuigi see võib alguses tunduda keeruline, saab BI kasutuselevõtu jagada loogilisteks sammudeks, mis on jõukohased ka väiksematele ettevõtetele.