Rahandusprofessori tõde ja õigus. Eksitavas infotulvas aitab õigel teel püsida Edmansi valejärelduste redel

Raamatu „Võib sisaldada valet“ („May Contain Lies. How stories, statistics and studies exploit our biases — and what we can do about it“ autor Alex Edmans esitleb raamatu eestikeelset väljaannet 2025. aasta Pärnu Finantskonverentsil.

Edmans on London Business Schooli rahandusprofessor, aga see raamat pole kindlasti kitsalt finants- või majandusraamat. Oh ei, Edmans toob näiteid paljudelt erinevatelt elualadelt.

See pole pelgalt raamat, vaid kasulik tööriist kõigile inimestele, kellel on vaja andmete, tõendite, faktide ja nende tõlgenduste põhjal otsuseid teha. „Võib sisaldada valet“ selgitab viise, kuidas meid saab petta, kuidas me iseennast petame – isegi tunnustatud teadlased. Ja mida selle vastu ette saab võtta, kui me ei taha olla valeinfo alla neelajad või levitajad ega valejärelduste tegijad.

Miks rahandusteadlane säärase raamatu kirjutas? Edmansi sõnul keskendus ta esimesed kümme aastat oma teadlasekarjäärist eranditult rahandusele, aga pärast 2013. aastal USA-st Ühendkuningriiki naasmist hakkas tal olema palju suhtlemist praktikute, poliitikakujundajate ja meediaga. „Ma sain aru, et inimeste reaktsioonid uuringutele sõltusid sellest, kas neile meeldisid nende järeldused, mitte sellest, kas need olid tegelikult õiged. See ärritas mind.“

Selle ärrituse üks varaseid vilju oli nüüdseks üle kahe miljoni vaatamise kogunud TED loeng „What to Trust in a Post-Truth World“ (2018) ja kõige värskem vili on raamat „May Contain Lies“.

Mis on pealkirjas nimetatud valejärelduste redel (ladder of misinference)? See on üks Edmansi pakutavatest tööriistadest juhtidele ja teistele, kes peavad infotulvas õige tee leidma. See raamistik aitab mõista, kuidas valeinfo levib ja kuidas me teeme ekslikke järeldusi.

Edmans jagab valejäreldusteni jõudmise neljaks väärsammuks:

Edmansi sõnul on tähtis mõista, et faktide kontrollimine päästab meid mööda redelit tõusmisel ainult esimesest valesammust. Isegi kui faktid on õiged, saab neid tõlgendada vääralt, ühtainust juhtumit ülemäära kaugele ekstrapoleerida, ignoreerida alternatiivseid seletusi. Sõna “vale” kasutatakse tavaliselt otsese tahtliku vale puhul, kellegi valetamises süüdistamine ja valetajaks nimetamine on juba tõsine avaldus. „Tegelikult tuleb vale mõistet käsitada avaramalt ja selle alla võib mahtuda palju rohkem, siis oskame end kaitsta vale paljude ilmingute eest,“ ütleb Edmans.

Liha luudele ehk näiteid nendest väärsammudest saab lugeda Edmansi raamatu veebilehelt www.maycontainlies.com ja loomulikult ka 2025. aasta aprilli alguses eesti keeles ilmuvast raamatust.