Reformierakond esitas valitsusele tulumaskuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on lõpetada töötava pensionäri pensioni suurem maksustamine.
- Pensionärid Foto: Liis Treimann
Eelnõuga taastatakse süsteem, kus Eesti keskmine vanaduspension on ühtviisi tulumaksuvaba nii pensionipõlve pidavate kui ka tööd jätkavate pensionäride jaoks. Töötava pensionäri kõrgem maksustamine lõpetatakse. Eelnõu järgi ei sõltu tulumaksuga maksustamata jätmine sellest, millisest sambast pensioni väljamakseid tehakse.
Eestis on aasta-aastalt kasvav vajadus tööd jätkavaid pensioniikka jõudnud inimesi hoida, mitte kõrgema maksuga tööturult peletada. Viimases Eesti inimarengu aruandes rõhutatakse, et rahvastikuprognoosi järgi peab Eesti olema valmis tööealise rahvastiku kestvaks vähenemiseks järgmiste kümnendite jooksul. Prognoosi kõige optimistlikuma variandi järgi on tööealisi inimesi nelja kümnendi pärast umbes 132 000 inimest vähem kui praegu.
Tööinspektsioon on valitsusele antud soovitustes rõhutanud, et riigi roll on motiveerida inimesi töötama ka kõrgemas vanuses ja tundma tööst rõõmu, sest see on parim sotsiaalne kaitse.
Antud eelnõuga soovivad esitajad muuta maksusüsteemi, mis 2018. aastal kehtima hakanud muudatuse järel arvestab maksustatava tulu hulka täies mahus ka pensionid. Selline süsteem ei motiveeri, vaid pärsib soovi pensioniikka jõudes töötamist jätkata.
2018. aastal jõustatud maksusüsteemi muudatustest kaotasid töötavad pensioni saajad oluliselt. Kui minister kaotab 2018. aastal jõustunud maksumuudatuste tulemusel oma 2019. aasta kuusissetulekult 41 eurot, siis töötav pensioni saaja kaotab kuni 91 eurot kuus.
Pensionieas ei ole rahuldavat sissetuleku asendusmäära võimalik tagada ainult riikliku pensioniga (I sammas), oluline on ka kogumispensioni (II sammas) ja täiendav kogumispension (III sammas) ning nende deklareeritud maksurežiimi kaitse.
2018. aastal jõustunud maksumuudatused on sisulises vastuolus argumentidega, mida pensionisammastega liituma kutsumisel riigi ja pensionifondide poolt 1998. aastal fonde luues kasutati. Nii kinnitas pensionifondidesse investeerima kutsumisel rahandusminister Mart Opman Riigikogu ees, et „Üheks olulisemaks stiimuliks, mis peaks inimesi ergutama tarbimist edasi lükkama ning osalema kolmanda samba skeemides, on maksusoodustused. Sissemaksed kindlustusele tehakse reeglina juba maksustatud tulust, kuid kõik väljamaksed on maksuvabad.“
Selge ja lihtsalt mõistetav argument pensionisammastesse investeerimisel riigi toel säästa, tulumaksutagastus sissemakselt ja maksuvaba või 10% tulumaksumääraga väljamakse on asendumas riigipoolse otsusega sel juhul maksustada muid tulusid, mis efektiivselt tähendab pensionide maksumäära tõusu. Taolist riigipoolset muudatust võib pidada pensionifondidesse pikaajaliselt investeerinud inimeste suhtes sõnamurdjalikuks ja see tuleb viivitusteta ära muuta.
Samasugune mõju on 2018. aastal jõustunud muudatustel kõigile pensionitele, sealhulgas ka näiteks toitjakaotuspensionile. Selline regulatsioon õõnestab mitte ainult pensionikogumise tasuvust, vaid kogu süsteemi usaldusväärsust, vähendab kahtlemata kodanike säästumäära ja tulevasi pensione.
Eelnõu järgi arvatakse kõik pensionid, sh toitjakaotuspension, välja tulumaksuga maksustatavate tulude hulgast, seda keskmise vanaduspensioni ulatuses.
Seotud lood
Sarnaselt eestlastega lähevad ka paljud ameeriklased pensionile varem, kui oleks optimaalne. Praeguste reeglite kohaselt võivad ameeriklased taotleda vanaduspensioni alates 62aastaseks saamisest või oodata 70aastaseks saamiseni. Need, kes ootavad pensioni võtmisega näiteks kuni 67aastaseks saamiseni, saavad kuus ligikaudu 43% rohkem raha, ja neil, kes ootavad 70aastaseks saamiseni, võib eluaegne kuusissetulek tõusta kuni 75%. Kuidas saaks panna rohkem inimesi riikliku pensioni välja võtmisega viivitama?
Pensionile mineku iga tõuseb 2027. aastast praeguselt 63,5 eluaastalt 65 eluaastale ja hakkab pärast seda tõusma keskmisest elueast lähtuvalt, otsustas riigikogu kolmapäeval 52 poolthäälega vastu võetud seadusega.
Pea kõik spetsialistid, kes teemasse süvenevad, on tunnistanud, et II samba põlemise argumendid on kas nõrgad, olematud või hoopis valed, aga kas sellest piisab usuküsimuse lahendamiseks, arutleb SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Möödunud aasta detsembri alguses ministeeriumitele kooskõlastamiseks esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu lubab muu hulgas kehtestada 2021. aastast „aktuaarse neutraalsuse“, muuta pensionile minek paindlikumaks ja 2027. aastast siduda vanaduspensioniea keskmise oodatava elueaga.
Ärianalüüs on dünaamiline valdkond, mis on pidevas arengus ja kohandumises muutuvate turutingimustega. Alustades lihtsatest näitajatest nagu müük, kliendid ja tooted, areneb analüüs sageli keerukaks ja informatiivseks tööriistaks, mis toetab ettevõtte strateegilist juhtimist. Kuidas aga tagada, et ärianalüütika kasulikuks osutub, töistes tegemistes vajalikuks abiliseks osutub ning lihtsalt andmete kogumiks ei muutuks?
Hetkel kuum
Tagasi Finantsuudised esilehele