Verstoni finantsjuht ja juhatuse liige Jarmo Liiver ütles, et kuigi taristuehituse turg on viimastel aastatel kõikunud, suutis ettevõte 2024. aastal säilitada kasumlikkuse tänu mitmekesisele portfellile ja kiirele kohanemisvõimele.

- Verstoni finantsjuht ja juhatuse liige Jarmo Liiver
Verston Eesti teenis 2024. aastal 75 miljoni eurose käibe juures 1,6 miljonit eurot puhaskasumit. Võrreldes eelmise aastaga langes ettevõtte müügitulu 15%, mille peamiseks põhjuseks oli riigi investeeringute vähesus taristuvaldkonda ja Rail Baltica projektide oodatust aeglasem käivitumine.
Jarmo Liiver kommenteeris, et 2023. aastal alguse saanud riigi investeeringute järsu vähenemisega taristu valdkonda tuli jätkuvalt kohaneda ka 2024. aastal. “Turuolukorrast tulenevalt on meie portfellis täna olulisel kohal Rail Baltica ehitusprojektid, tänu millele oleme lähiaastatel tööga hästi kindlustatud. Hoiame fookuses ka tuuleparkide projekte, kus meil tänaseks on juba palju häid kogemusi säästlike ja kestlike insenerlahenduste leidmise ning mitme eduka koostöö näol,” selgitas Liiver.
Verston sõlmis 2024. aastal rekordmahus lepinguid Rail Baltic Estoniaga. Ettevõtte portfellis on neli põhitrassi ehituslepingut ja kolm kohtobjekti lepingut, millest üks on juba lõpetatud. Kõigil neljal põhitrassilõigul on ehitustöödega tänaseks alustatud. 2024. aastal viis Verston lõpule kaks taristuprojekti: viimaste aastate suurima Transpordiameti hanke raames valminud Pärnu-Uulu 2+2 teelõigu ning koostöös partneritega Enefiti tellimusel valminud Sopi-Tootsi tuulepargi.
Liiver lisas, et kuigi Verston on olukorraga suutnud kiirelt kohaneda, tekitab pikemas plaanis kogu sektori ettevõtetele muret riigi pika plaani puudumine ja investeeringute vähesus taristu arendamisse ja säilitamisse. “Ühelt poolt on see teadmatus tuleviku osas, mis muudab pikaajaliste investeeringute tegemise ettevõtetele väga riskantseks, pärssides nii kogu taristusektori arengut ja ettevõtete, aga ka riigi konkurentsivõimet. Teiselt poolt näeme, kui kiiresti halveneb meie teekatete seisukord ja suureneb raskete liiklusõnnetuste arv. Riik koostöös ettevõtetega peaks liikuma selles suunas, et inimeste, ettevõtete ja ka keskkonna heaolu ajas kasvab, mitte ei vähene.”
Jarmo Liiver on Mõjukaim Finantsjuht 2025 nominent. Ta esineb Pärnu Finantskonverentsil 10.-11. aprillil. Osta konverentsi pilet SIIT. Verstoni hooldada on kokku 6514 kilomeetrit riigiteid, mis moodustab 39% Eesti riigile kuuluvatest maanteedest. 5-aastaste lepingute alusel hoiab Verston korras Lääne-Harju, Võrumaa, Pärnumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa ning alltöövõtu korras ka Saare maakonna riigimaanteid.
Digitaliseerimine ja tulevikuplaanid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saates "Finantsuudised Fookuses" arutletakse tehisintellekti rolli üle finantsjuhtimises ning uuritakse, kuidas see tehnoloogia aitab ettevõtetel tõsta efektiivsust, parandada andmete analüüsi ja luua lisaväärtust. Tehisaru kasutusvõimalusi ja riske avavad tehisintellekti koolitaja ning AIPowerment kogukonna kaaslooja Gerlyn Tiigemäe ning Verstoni finantsjuht Jarmo Liiver. Saadet juhib Paavo Siimann.
Äripäeva videokogust saab nüüd vaadata tänavu aprillis toimunud Pärnu Finantskonverentsi ettekandeid ja vestlusringe.
Taristuehitaja Verston finantsjuhi Jarmo Liiveri sõnul on 2024. aasta riigi plaanide lühiajalisuse tõttu taristusektorile väljakutserohke. Sellegipoolest pole ettevõte loobunud oma pikaajalisest eesmärgist – jõuda kümne aastaga miljardi euro suuruse käibeni.
Tee- ja taristuehitaja Verston finantsjuht ja juhatuse liige Jarmo Liiver, kes esineb
Pärnu Finantskonverentsil teemal „Kuidas ma kasutan tehisaru finantsjuhi töös?“, räägib sissejuhatuseks, millist tehisaru ta kasutab ja palju see maksab.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.