Ettevõtetes on väga palju andmeid, aga enamikke neist ei kasutata. Kasutatakse ainult seda osa, mis tundub kaugelt vaadates väärtuslik ja mis on kohe kättesaadav ning Excelisse kantav, lausub Nortali suurandmete ja masinõppe valdkonna juht Lauri Ilison.
- Nortali suurandmete ja masinõppe valdkonna juht Lauri Ilison Pärnu Finantskonverentsil. Foto: Urmas Kamdron
Ilisoni sõnul on sellele lihtne ja inimlik seletus: ikka valitakse lahenduseks miski, mis on sarnane asjadega, mida on juba tehtud. Uusi ülesandeid lahendatakse vanade meetoditega, sest neid osatakse ja ollakse veendunud, et see toob tulemuse. See viib aga selleni, et tammutakse kohapeal ja ollakse kinni selles, mida on pidevalt kasutatud.
Lauri Ilison juhib Nortalis 20-pealist meeskonda, kes tegeleb suurandmete töötlemise ja nende ärilisse konteksti viimisega.
Ilisoni sõnul on suurandmetele (ingl big data) keeruline ühest definitsiooni anda, aga ettevõtte suurandmed on sisuliselt kõik selle organisatsiooni andmed, mis tekivad igapäevasest äritegevusest – sh logid, andmebaasid, e-mailid, kõne- ja videosalvestused.
Ilisoni ja tema meeskonna ülesanne ongi ettevõtteid sellest nõiaringist välja tuua, aidates kindlaks teha kasutuslood, koguda andmeid, teha mudelid ja luua ettevõttesisest kultuuri ehk seda, kuidas andmeteadust tegelikult maja sees tehakse.
Vaadake üle oma tänased töötajad
Juhid vajavad analüütikuid, kes suudavad analüüsi mitte ainult valmis teha, aga ka konteksti panna.
Kust siis ettevõte need töötajad saab? „Mul on selline arvamus, et öelda, et palgake, ei ole pädev ettepanek. Sest neid inimesi ei ole. Turul on konkurents väga suur. Neid tuleb juurde, kuid mitte piisavalt kiiresti ja vajaminevas koguses. “
Kuivõrd valdkond on võrdlemisi uus, siis Eestis ei ole täna väga palju inimesi, kes andmeteadust ärilisse konteksti oskaksid paigutada. Need, kes tulevad otse ülikoolist, võivad osata andmeteadust teha, aga neil pole äritundmist.
Nortalis leitakse vajalikud inimesed valdavalt maja seest. Need on näiteks head spetsialistid, kes juba oskavad arendada või analüüsida, kuid tahavad ümber õppida. Ettevõttes on selleks loodud majasisene koolitusprogramm, mille käigus viiakse meeskonna toetusel läbi vajalik ümberõpe.
Ilison panebki ettevõtte juhtidele südamele otsida ennekõike tänaste analüütikute hulgast: kindlasti on nende töötajate seas tugeva potentsiaaliga spetsialiste, kellel on soovi järgmist taset saavutada, uut asja teha. Need ongi ettevõtte ressurss. „Andmeteadlasi turult niisama ei leia.“
Uus andmekaitsemäärus
Kuna kasvavate andmemahtudega suurenevad ka riskid, võetakse 2018. aasta mais Euroopa Liidus kasutusele uus ja enneolematult range andmekaitsemäärus, mis puudutab otseselt kõiki ettevõtteid ja organisatsioone.
Praegu on mõned riigid nagu Eesti ja Saksamaa Euroopa andmekaitsedirektiivi punkt-punktilt järginud, samas kui Lõuna-Euroopa riigid on sellesse vabamalt suhtunud. Uue määrusega ei saa punktide tõlgendamisele enam loovalt läheneda ja kõik riigid peavad end sellega kooskõlla viima.
Määruse kasutusele võtmine pole siiski niisama lihtne ning eeldab suuri ümberkorraldusi ja ettevõtetelt olulist pingutust. See puudutab kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja valdkondi, kus hoitakse andmeid, kuid eriti teravalt just neid ettevõtteid, kus kogutakse ning töödeldakse suurt hulka klientide andmeid, sh näiteks pangad, kindlustusettevõtted, jaekaubandus, telekommunikatsiooniettevõtted.Määrus sätestab muuhulgas, kuidas klientide andmeid peab hoidma ja kuidas neid võib kasutada, ning annab kliendile olulised õigused kontrollida, kuidas ettevõte tema kohta kogutud andmeid kasutab.
Tavainimesele nimelt muutuvad kättesaadavaks andmed, mis ettevõtetel tema kohta olemas on, ja tal on õigus teada, mis analüüsides on tema andmeid kasutatud. Kuna määruse kohaselt kuuluvad andmed kliendile, mitte ettevõttele, võib klient keelata oma andmete kasutamise ja töötlemise.
Ilisoni ja tema meeskonna üks väljakutse 2017. aastal ongi aidata ettevõtteid uue määrusega vastavusse viia ning selle jaoks on Nortal välja töötanud uue lahenduse.
Otsivad väljakutseid
Nortal on rahvusvaheline ettevõte, mis laieneb kogu aeg. Seetõttu otsitakse pidevalt uusi talente.
Kõige olulisem on töötajatele Ilisoni sõnul huvitav ja väljakutseid pakkuv töö, millel on ka reaalne mõju – töö, mis motiveerib ja arendab. Ilisoni sõnul on neil õnneks kliendid, kes küsivad reaalseid äriliselt vajalikke projekte ja esitavad huvitavaid väljakutseid. Samuti koolitatakse projektide käigus ka klienti ja mida teadlikum on klient, seda põnevamaid ülesandeid meeskond saab. Väljakutsetest ei ole Ilisoni sõnul kunagi puudust.
„Kui küsida ettevõtja käest, mis on see ressursivaru, mida nad pole täna veel ära kasutanud, siis need on andmed. Andmed, mille otsas me istume ja mida iga päev suurtes kogustes juurde tekib. Selle väärtuse ülesleidmine on ettevõtte jaoks järgmise kasvu algus.“
Kuidas andmete abil äri ja elu muuta?
Lauri Ilison lööb kaasa suurandmete konverentsi
„5% täiendavat efektiivsust“ paneeldiskussioonil, kus diskuteeritakse selle üle, kui kaugele võib äri arendamisel isikuandmete kasutamisega minna. Tutvu konverentsi kavaga ja registreeri
SIIN.
Esinevad:
Dmitry Turchyn- , Microsofti andmeplatvormi ja tehisintellekti juht Kesk- ja Ida-Euroopas: Kuidas andmete abil äri ja elu muuta?
Andres Kukke- , Infovara ärianalüüsi juhtivkonsultant: Milliseid muudatusi teeks robot, kui äri tema kätte anda?
Argo Virkebau- , Tele2 Eesti tegevdirektor: Kuidas on Tele2 andmete abil äri edendanud?
Mart Mägi- , Statistikaameti juht: Kuidas erinevad andmeallikad loovad täiendväärtust?
Allan Aedmaa- , Elisa Eesti peajurist: Kuidas on Elisa end andmekaitsemääruseks ette valmistanud?
Diskussioon: kui kaugele võib isikuandmete kasutamisega minna?
Seotud lood
Tehnoloogia areneb kiires tempos ja see tähendab, et ka õigusloome peab katsuma sellega sammu pidada, kirjutavad Triniti advokaadid Karmen Turk, Marten Kaevats ja Maarja Pild.
Uus andmekaitsemäärus paneb 2018. aasta maist ettevõtjatele kohustuse tagada isikuandmete kaasaskantavus, õiguse olla unustatud ja annab isikutele ka teisi uusi õigusi. Sellega lisandub andmeid töötlevale ettevõtjale hulk kohustusi, kirjutab jurist Maarja Pild.
Kaks aastat järjest TripAdvisori poolt kaheks parimaks Tallinna hotelliks valitud Hotell Palace ja Savoy Boutique Hotell kuuluvad ettevõtte TallinnHotels alla. TallinnHotelsi tegevjuht Ain Käpp rääkis, kuidas robotist müügijuht on aidanud sellise tunnustuseni ja suurenenud käibeni jõuda.
Naljakas mõelda, aga kuna meie mõtted ja tegevused on vähemalt 95% ulatuses samad, mis eelneval päeval, on inimeste käitumismustreid väga lihtne ennustada. Neid teadmisi saab aga väga edukalt ära kasutada ärilises tegevuses.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.