Raamatupidajate juht: olen näinud, kui keeruliseks võivad raamatupidajad teha oma tiimijuhtide töö

Tänaseks üle kolme aasta Leinonen Groupis töötanud Pille Reiljani sõnul sai tema karjäär alguse enam kui 20 aastat tagasi kohe peale keskkooli lõpetamist, kui ta läks õppima Tallinna Majanduskooli raamatupidamist. Samal ajal asus ta ka juba tööle oma isa raamatupidamisfirmas, kus alustas andmesisestajana.

Pille nentis, et ilmselt tuli see erialavalik suuresti sellest, et vanemad olid samas valdkonnas. “Sel ajal ei kujutanud keegi ettegi, et raamatupidamise amet võiks mitte vajalik olla,” ütleb ta ja lisab, et numbrite maailm on tema jaoks põnev ning talle on alati matemaatika, süsteemsus ja korrektsus meeldinud, nii et see eriala sobis talle hästi.

“Sealt ma hakkasingi vaikselt liikuma,” märgib naine ja lisab, et ta ei ole sündinud juhiks, vaid on kasvanud läbi raamatupidamisvaldkonna erinevate positsioonide tänase rollini välja. “Mingil hetkel pearaamatupidaja töö muutus rutiiniks. Sealt edasi tunnetasin ära, et on aeg edasi liikuda ja nii asusin tööle finantsjuhiks,” sõnab ta ja rõhutab, et on oma karjääri alati väga teadlikult kasvatanud.

“Loomulikult tekivad võimalused, kui hoida end avatuna, kuid karjääri osas ei ole ma midagi väga juhuse hooleks jätnud,” märgib ta. Kui üks amet või ametitase on end ammendanud, on Pille julguse kokku võtnud ja edasi liikunud.

Ta soovitab seejuures noortel alustada selles valdkonnas karjääri raamatupidamisbüroost. Büroos töötades saab tema sõnul väga kiirelt selge pildi, kas ja milline osa raamatupidamise tööst kõige rohkem meeldib. Ka Eestis on võimalik raamatupidamisvaldkonnas liikuda ja seda väga erinevates suundades, aga väga oluline on otsustada, millist töölõiku soovitakse selles valdkonnas teha.

“Kuulsin ühel seminaril mõtet, et raamatupidaja on tapeediks muutunud,” lausub ta nördinult ja samas lisab, et kui soovida teha asju nii nagu alati on tehtud ja ei minda muutustega kaasa, siis läheb muidugi keeruliseks.

“Oluline on olla õpetatav,” rõhutab tegus naine ja lisab, et ei näe tulemas midagi sellist, mida tänane raamatupidaja, ei suudaks ära õppida. “See võib tunduda alguses hirmutav. Kirjutatakse ju artikleidki, kuidas tehnoloogia võtab inimestelt raamatupidamise töö üle, aga leian, et inimene peab ikkagi selle masina ja maailma vahel olema,” avaldab ta oma arvamust. Valdkond on paljudele veel põnev ning õnneks tuleb ka värskeid kõrgkooli lõpetanud noori raamatupidamisse ja on ka neid, kes teevad erialavahetuse sellesse valdkonda.

Oma õpingute kohta ütleb Pille, et peale majanduskooli lõpetamist asus ta õppima Audentese Ülikooli finantsjuhi erialale, mille lõpetas 2006. aastal ning seejuures ei ole ta kunagi õpingute kõrvalt töötamist katkestanud, kui lapsehoolduspuhkused välja arvata. Ta rõhutab, et peab väga oluliseks edasiõppimist ning ei saa lootma jääda sellele, mida 20 aastat tagasi koolis kuulis.

“Paar aastat tagasi, kui nägin suurt muutust digitaliseerimise suunas, tegin TalTechis juurde digitaalsete muutuste mikrokraadi,” märgib ta ja lisab, et seal tõdes ta, kuidas selles valdkonnas on tundmatut nii palju, et vanade teadmiste pealt enam välja ei vea. Täna omandab ta TalTechis magistrikraadi erialal ”Digimuutused ettevõttes”.

Lisaks rõhutab ta, et väga oluline on avatud meelega õppida ka oma kolleegidelt. “Näen, et raamatupidajad, need kes ei aja ainult nii-öelda oma asja vaid osalevad ettevõtte arengus on väga hinnatud”, sõnab ta ja lisab, et koostöö juhtidega ja klientidega on võtmetähtsusega. Tema sõnul on raamatupidamisteenus olnud Eestis väga pikalt mudelis, kus teenindatakse kliente ilma tööd kolleegidega jagamata ja nii ei ole olnud ka vabadust, et kasvõi puhkusele minna. “Head raamatupidamisbürood pakuvad täna tuge ja seljatagust, et puhkuse ajaks saaks oma töö kolleegile üle anda.”

Pille nendib, et raamatupidamise sisulisest tööst ei oska ta täna enam väga sügavuti rääkida, kuna ei ole umbes kümme aastat raamatupidamist teinud. Küll aga märgib ta, et talle on raamatupidamistöös alati rohkem meeldinud raporteerimise pool ehk see, kuidas asjad kokku jooksevad, et kõik klapiks ja oleks korrektne. Lisaks on tema jaoks põnev, mida kogutud numbritega edasi tehakse ehk kuidas see juhtimise infoks muutub.

“Aastaid tagasi kui tekkis juurde erinevaid programme ja võimalusi, hakkas ka mind väga huvitama raamatupidamise töö tehniline pool – kuidas programmid on üles ehitatud ja kuidas tööd automatiseerida,” ütleb Pille ja sõnab, et kui ta läks 2017. aastal tööle ettevõttesse Posti Group Oyj, siis oli neil võimalus ehitada ka juba raamatupidamise roboteid, mis olid väga põnevad projektid.

Posti Group oli hea tööandja ka ses mõttes, et võimaldas töötajatele erinevaid koolitusi ning pidevalt toimus kasv ja areng. Sealt ongi kasvanud tema huvi erinevate protsesside vastu – kuidas finantsprotsesse ehitada ja kuidas see tervikuna ühtselt tööle panna. Samas rõhutab ta, et ei oskaks seda ilma raamatupidamise töökogemuseta – see annab hea eelise protsesside kirjeldamisel.

See kõik on teda raamatupidamise valdkonnas kinni hoidnud. Senise 20-aastase karjääri jooksul on ta jõudnud selles valdkonnas pidada erinevaid ameteid, olles töötanud raamatupidajana, pearaamatupidajana, raamatupidajate juhina, finantsjuhina, raamatupidamisebüroo juhina ja nüüd Leinoneni peakontoris arendusjuhina.

“Suurkorporatsioonis töötades saab väga hea distsipliini – seal isegi ei arutata tähtaegade üle, see on nii iseenesestmõistetav, et asjad peavad olema õigeks ajaks tehtud.” Ta on töötanud ka eraettevõttes ning tutvunud teenuskeskustega ja see kõik on hoidnud teda värskena.

Selle töö hoiavad põneva ka pidevad muutused. Pille sõnul on areng raamatupidamisvaldkonnas olnud tohutu. “Näiteks Tallinna Majanduskoolis ei õppinud me raamatupidamist programmis, vaid spetsiaalses kontoristidega vihikus. Ja täna 2025. aasta alguses räägime tehisintellektist, mis hakkab varsti meie eest operatsioone tegema ja osad töölõigud automatiseeritakse,” selgitab ta ja lisab, et ilmselt kuulub ta viimasesse põlvkonda, kes on teinud kontoriste paberil ning tulla sealt tänasesse päeva, on põhimõtteliselt 360-kraadine pööre.

Ilmselgelt toovad ka järgmised aastad meile uusi pöördeid, sest täna me alles räägime uutest lahendustest, kuid raamatupidamises on praegu siiski veel rakenduslik moment suuresti olemata. “Eesti raamatupidamine ei ole täna AI-ga tehtud,” ütleb ta ja nendib, et natuke on küll masinõpet ja ennustusstatistikat, kuid AI osas oleme alles teel.

Kuigi tehnoloogia osas on toimunud ja tulemas suured muutused, siis raamatupidamisteenus kui selline ei olegi veel nii palju muutunud. “Põhiolemus jääb ikka samaks, numbrid on numbrid,” ütleb ta ja lisab, et üks osa tööst on see, mida peab riigile raporteerima, ja teine pool hõlmab seda, mis infot juhid soovivad saada ning need osad kiiresti muutuvas maailmas ei ole väga muutunud Pille sõnul tuleb aga ajaga kaasas käia selles osas, kuidas nende numbriteni jõuda ehk siis hoida end kursis justnimelt programmide ja tehnoloogiatega.

Seniste suurimate tööalaste väljakutsete kohta märgib Pille, et väljakutsed peituvad seal, kus midagi muutub ehk siis muutustega kohanemine on kindlasti üks neist. “Mis on kindel, on see, et kõik muutub,” muigab ta ja lisab, et tema jaoks on olnud üks suurimatest väljakutsetest see, kui ta sai spetsialistist juhiks. “Kui saad oma elu esimese alluva, siis see on suur muutus, vähemalt minu jaoks,” avaldab ta ja lisab, et see ei käi päris nii, et täna olen pearaamatupidaja ja homme hakkan tiimijuhiks.