Kas fintech-ettevõtted ja pangad on sõjajalal?

Lausa kahes ettekandes kõlas Bill Gatesi legendaarne väide „Banking is necessary. Banks are not“. Nii resoluutsel seisukohal ei tundunud ükski ettekandja siiski olevat. Pigem leiti, et turul on ruumi nii traditsioonilise panganduse kui ka digiajastu teenuste jaoks. Fintech-ettevõtete ja pankade suhete kohta tõdeti, et tülitsemise aeg on möödas ja fookus on pigem koostööl. Otsitakse viise, kuidas partnerluse ja teineteise täiendamise kaudu paremaid teenuseid pakkuda ja kliendibaase kasvatada. Koostöö ei toimu üksnes lepingulisel alusel, järjest enam pankasid on omandanud osalusi fintech-ettevõtetes või ostnud nende tehnoloogia, IP õigused või äri tervikuna.

Fintech-sektori peamised väljakutsed ei seondu tehnoloogiaga, nagu kõrvaltvaatajale võiks arvata. Ebaproportsionaalselt palju aega, raha ja jõupingutusi kulub õiguslike ja regulatiivsete probleemide ületamiseks. Kuigi pankadel on teatavasti „sügavamad taskud“ ja sellega seoses on probleem pankade jaoks võrreldes alustavate fintech-ettevõtetega vast veidi vähem eksistentsiaalne, on ebaratsionaalsel ressursikasutusel negatiivne mõju muidugi kogu finantssektorile ja lõppastmes paratamatult ka tarbijatele.

Fintech raputab pankasid teenuste kvaliteedi ja hinnaga. Klientide nõudlus mobiilsete pangateenuste järele kasvab kiiresti ja näiteks maksete tegemist võimaldava mobiiliäpi olemasolu peetakse tänapäeval iseenesestmõistetavaks. Klientide ootustele vastamiseks kulutavad Euroopa pangad igal aastal IT-arendustele kümneid miljardeid eurosid ning pankadel on küll suur soov uuendusi välja töötada ja kasutusele võtta, aga samas ei saa unustada, et pangad tegutsevad tugevalt reguleeritud sektoris, mis võib pärssida innovatsiooni. Uute turuosaliste regulatiivne koormus on sageli madalam ja vahel on neil võimalus valida selline tegevusmudel ja struktuur, millega finantsjärelevalvet ja rangeid nõudeid ei kaasne.

Milliseid regulatiivseid muudatusi on oodata?

Eespool toodud põhjustel on Euroopa Pangandusföderatsioon haaranud initsiatiivi ja kindlaks määranud olulisemad valdkonnad, kus finantsregulatsioonid tuleks üle vaadata ning vajadusel leevendada. FinTech Task Force’i loomine Euroopa Komisjoni juurde annab lootust, et turuosaliste ettepanekuid võetakse kuulda ja varem või hiljem (loodetavasti siiski varem) jõutakse reaalsete muudatusteni ja regulatiivse koormuse kergendamiseni. Seda nii pankade kui fintech-ettevõtete hüvanguks.

Tänaseks on Euroopa Komisjonis fookusesse võetud sellised olulised teemad nagu e-tuvastus ja digital onboarding, usaldatavusnõuded, suurandmed, andmete vaba liikumine ja andmekaitse, makseteenused, pilveteenused ja küberturvalisus. Neist teemadest näiteks e-tuvastus on ka meil väga aktuaalne, sest nn F2F (näost näkku) tuvastus jääb jalgu tänapäevastele distantsilt osutatavatele teenustele ja on tekitanud suurt pahameelt ka Eesti ettevõtjate hulgas. Kaua oodatud Skype’i teel tuvastamist ei ole vaatamata sellekohasele uuele seadusesättele vähemalt pangad veel pakkuma hakanud ja isegi kui selline võimalus avatakse, saavad seda siiski kasutada vaid Eesti ID-kaardi või e-residendi kaardi omanikud. Ja mis peamine – tegemist ei ole digital onboarding lahendusega, mida tänapäevaste teenuste puhul hädasti vaja oleks, vaid pelgalt kahe inimese kohtumisega alternatiivsel viisil.

Lisaks olemasolevate EU õigusaktide digiajastu teenustele sobivuse hindamisele on tekkinud nõudlus EU raamistiku järele, mis võimaldaks uute teenustega eksperimenteerimist nn regulatiivses liivakastis (regulatory sandbox), kandmata regulatiivset koormust ja kulu, mis kaasneb tavapärase tegevusloa taotlemise ja kõikide kohalduvate nõuete täitmisega. Komisjon on väljendanud valmisolekut kaaluda vajaliku raamistiku kehtestamist.

Samuti on vaja täpsustada ja lihtsustada reegleid, mis võimaldavad regulatiivsete nõuete täitmisega seotud tegevusi edasi anda (outsourcing). Lisaks fintech-ettevõtete koormuse vähendamisele aitab sellealane edasiminek kaasa regtech-ettevõtete õitsengule.

Loodetavasti aitavad ülalpool kirjeldatud arengud regulatiivses keskkonnas kindlustada võrdsed võimalused turuosalistele, tagada finantssektori stabiilsuse ning klientide ja investorite usalduse, võimaldades samal ajal muuta finantsteenused efektiivsemaks ja innovaatilisemaks.

Autor: Kristel Raidla-Talur, advokaadibüroo COBALT partner ning pangandus- ja finantseerimisvaldkonna juht