• OMX Baltic−1,18%302,15
  • OMX Riga−0,34%869,86
  • OMX Tallinn−0,99%1 939,87
  • OMX Vilnius−0,93%1 150,62
  • S&P 500−5,97%5 074,08
  • DOW 30−5,5%38 314,86
  • Nasdaq −5,82%15 587,79
  • FTSE 100−4,95%8 054,98
  • Nikkei 225−2,75%33 780,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic−1,18%302,15
  • OMX Riga−0,34%869,86
  • OMX Tallinn−0,99%1 939,87
  • OMX Vilnius−0,93%1 150,62
  • S&P 500−5,97%5 074,08
  • DOW 30−5,5%38 314,86
  • Nasdaq −5,82%15 587,79
  • FTSE 100−4,95%8 054,98
  • Nikkei 225−2,75%33 780,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93
  • 06.04.25, 13:25

Majandusprofessor tollidest, Trumpist ja dollarist: maailmakaubanduse muutust soovivad nii vabariiklased kui ka demokraadid

Asjaolu, et Trumpi administratsioon kehtestab ülejäänud maailmale „ hullumeelsed“ tollimaksud, on pannud osad kommentaatorid muretsema nende „mõistlikuks pesemise“ pärast: see tähendab, et poliitikale, millel puudub mõistlik põhjendus, omistatakse veenvaid põhjendusi. Nad väidavad, et see juhib tähelepanu kõrvale otse meie silme all toimuvast kelmusest.
Mark Blyth on Browni ülikooli rahvusvahelise majanduse professor ja Rhodes'i rahvusvahelise majanduse ja rahanduse keskuse direktor
  • Mark Blyth on Browni ülikooli rahvusvahelise majanduse professor ja Rhodes'i rahvusvahelise majanduse ja rahanduse keskuse direktor Foto: Brown University
Trumpi perekonna liikumine krüptosfääri, kus nende meemimündid $TRUMP ja $MELANIA on otsekui avatud kutse altkäemaksu andmiseks, toetab kindlasti seda tõlgendust. Kuid mõelge ka alternatiivsele seletusele.
USA oli ülemaailmse vabakaubanduse edendamise hüljanud juba 2016. aasta presidendivalimiste ajaks, kui nii Donald Trump kui ka Hillary Clinton tegid kampaaniat Vaikse ookeani piirkonna kaubanduspartnerluse vastu. Seejärel kehtestas presidendiks saanud Trump Hiinast ja teistestki riikidest pärit kaupadele tollimaksud, millest paljud jäid kehtima või laienesid president Joe Bideni ajal.
USA oli ülemaailmse vabakaubanduse edendamise hüljanud juba 2016. aasta presidendivalimiste ajaks.
Üks Bideni tähtsamatest seadustest, inflatsiooni vähendamise seadus (Inflation Reduction Act), oli sisuliselt katse edendada USA reindustrialiseerimist rohesektorites, mida lisaks sellele, et Trumpi tollid neid kaitsevad, ka subsideeritaks. Trumpi värske tollimaksude laine peaks samuti edendama taasindustrialiseerimist, ehkki mitte nii roheliselt. Seega näib vabakaubandus olevat nii vabariiklaste kui ka demokraatide jaoks menüüst väljas.
Protektsionistliku poliitika omaks võtmine mõlema partei poolt on seotud dollari rolliga maailmakaubanduse struktuurse tasakaalustamatuse kasvus. Nagu John Maynard Keynes juba 1944. aastal märkis, oleksid kõik riigid meelsamini netoeksportijad kui netoimportijad. Praegused netoeksportijad Euroopa Liidus, Aasias ja Pärsia lahe piirkonnas teenivad dollareid, mida nende enda majandus ei suuda absorbeerida, sest see tõstaks kodumaiseid palkasid ja hindu, mis vähendaks nende konkurentsivõimet.
Need dollarid on kohalike pankade bilansis kohustuste poolel ja lihtsaim viis selle raha varana tööle panemiseks on osta USA valitsuse võlakirju. Nõnda antakse raha sisuliselt tagasi Ameerika Ühendriikidele, et nad saaksid jätkata piiramatut importimist.
USA on viimased 40 aastat importinud peaaegu kõike, mida ta tahab, väljastades võlakirju, millelt makstakse paar protsenti intressi.
USA on viimased 40 aastat importinud peaaegu kõike, mida ta tahab, väljastades võlakirju, millelt makstakse paar protsenti intressi. Seda võlga ei pea kunagi kustutama, sest need võlakirjad on USAsse eksportijate säästuvahend. Muuhulgas tähendab see, et USA-l ei ole jooksevkonto piiranguid.
Miks peaks USA tahtma selle pealtnäha muinasjutulise olukorra lõpetada?

Seotud lood

Analüüsid
  • 04.04.25, 15:09
Nestor: USA tariifidel ei ole Euroopale üheselt negatiivne mõju
Lõppeval nädalal tähistasid ameeriklased uut püha – sealse presidendi välja kuulutatud tariifivabaduse päeva. Nimelt kehtestas president Donald Trump alates 5. aprillist vähemalt 10% kaubandustollid pea kõigile riikidele, kellega USA kaupa teeb.
Uudised
  • 03.04.25, 15:01
Strateeg: kaubandussõja majanduslikud tagajärjed USA-le ja Euroopale
Pärast eilseid uudiseid USA tariifide teemal on selge vaid üks asi – midagi head need lähiajal ei tähenda ning kaubandusmöll ei pruugi olla veel kaugeltki läbi. Kehtestatud tariifid on vallandanud keerulise diplomaatilise ja majandusliku vastasseisu, millel on globaalsed mõjud.
Analüüsid
  • 04.04.25, 13:27
Mertsina: tööstuse tootmismaht taastub, kuid väljavaated on halvenenud, tollide mõju tugevus pole selge
Töötleva tööstuse tootmismahu viimane põhi jäi möödunud aasta juulisse ning selle ajaga võrreldes oli antud näitaja veebruariks suurenenud 6%. Samas on töötleva tööstuse tootmismaht varasema pika languse tõttu ikka veel 2018. aasta lõpu tasemel.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.02.25, 13:13
Altero: edukas ettevõte algab rahulolevatest töötajatest
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele