Möödunud nädalal toimunud konverentsil Tallinn SCF Summit 2022 käsitleti tarneahelate rahastamist, seda puudutavaid digiteenuseid ja era- ning riigisektori koostööd e-ärikeskkonna arendamisel. Ühiselt leiti, et tugev Eesti e-ühiskond soosib siinsete ettevõtete välisturgude vallutamist finantssektoris.
- Tallinn Supply Chain Finance Summit 2022
Kaks päeva väldanud konverentsi sisulises pooles sai osaleda nii kohapeal kui ka veebisilla vahendusel, kõiki sõnavõtte ning paneele on võimalik järele vaadata allolevate linkide kaudu.
Esimeses paneelis osalesid EBRD Baltikumi juht Ian Brown, Lever ID tegevjuht
Oskar Poola, SupplierPlusi esindas
Uve Poom ning vestlust modereeris Sean Edwards (ITFA). Avati, kuidas on seotud reaalaja majandus ning digiallkirjad ja tarneahela rahastamine ning millist rolli mängivad krüptograafilised lahendused reaalaja majanduse edendamisel.
Edasi sai ka ise sõna rahvusvahelise kaubanduse rahastamise ühingu ITFA esimees Sean Edwards, kelle sõnul on Eestis kasutusele võetud kaubanduse digitaliseerimise lahendused kogu maailmale eeskujuks.
Järgmiseks võtsid Coastline Solutionsi tegevjuht
Derek Ennis ja SupplierPlusi COO Uve Poom kokku enda ettevõtete koostöös sündinud tarneahela rahastamise teemalise e-kursuse.
Jätkasid Sean Edwardsi modereerimisel Wave BL esindaja
Ofer Ein Bar,
Heiti Mering,
Ulrika Hurt ja Lauri Lust (Digital Logistics Centre of Excellence). Lahati erinevaid võimalusi, kuidas ühendada erinevaid füüsilisi ning digitaalseid tarneahelaid.
Päeva jäid lõpetama Tradeteqi looja
Nils Behling, Commerzbanka esindav
Thomas Krieger,
Peeter Koppel SEBst ja
Nana Khurodze (EBRD). Modereeris
Peter Brinsley Point Forwardist.
Teine ettekannete päev tõi välja maksetavade muutumise
Teine päev algas
Sean Edwardsi ja
Airi Jansen-Uueda (CLO, SupplierPlus) aruteluga juriidilistel teemadel, mis puudutas kaubanduse rahastamisel ette tulevaid väljakutseid ning lahendusi.
Edasi liikus päev Enigio müügi ning turunduse juhi
Gunnar Collin veebi vahendusel toimunud ettekandega, mis käsitles kaubanduse rahastamist puudutavate dokumentide digiteerimist ja õiguslikku siduvust.
Järgnes paneel, kus
Andris Krasovskis (Food Union),
Kristaps Velmers (Citadele Bank),
Shereen Elensary (QNB Alahli, Egypt) ning Uve Poom arutlesid jaekaubanduse ning toiduaine- ja joogitööstuse maksetavade muutumise erinevate võimaluste ning tulevikuvisioonide üle. Modereeris
Michael Bickers (BCR Publishing).
Järgmiseks tutvustas tegevjuht Oskar Poola Lever ID uudset digitaalse identiteedi ja allkirjastamise platvormi ning
Priit Tomp lisas enda poolt SupplierPlusi vaate kahe ettevõtte koostööle.
Päeva ja seega ka konverentsi ametliku osa võtsid kokku
Toomas Veersoo (Telema),
Axel Baudry (Guardtime),
Joao Rei (eID Easy) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja
Sirli Heinsoo. Paneeli modereeris SupplierPlusi esindaja
Maria Mogilnaya ning arutuluse alla tuli teema, kuidas finantstehingute puhul tagada digitaalseid võimalusi kasutades tehingute turvalisus.
Uuesti plaanitakse samas formaadis kohtuda ka tuleval kevadel Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023 raames.
Käesoleva aasta üritusel tehtud fotosid saab näha siit. Seotud lood
Tallinnas toimunud konverentsil Tallinn Supply Chain Finance Summit 2022, kus käsitleti tarneahelate rahastamist, seda puudutavaid digiteenuseid ja era- ning riigisektori koostööd e-ärikeskkonna arendamisel, leiti et tugev Eesti e-ühiskond soosib siinsete ettevõtete välisturgude vallutamist finantssektoris. Nii Supplierplus kui ka Lever ID on selle elavaks tõestuseks.
Toiduaine- ja joogitööstus on mitmes mõttes eriline ning oma iseäralike nüanssidega tööstusharu. Kui näiteks ehitussektoris võtta ehituses olev objekt, siis on see suhteliselt lineaarne, kindla alguse ja lõpuga ning finantsasutustele lihtsalt jälgitava tulemusega – seega on võimalik tarnijate arveid rahastada üsna hõlpsalt. Sama ei saa aga öelda toidukaupade müügi kohta – seal on palju tagastusi ning ostjad tahavad end nende vastu kaitsta.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.