Ligi majandusprognoosi esitlusel: kasv taastus maksutõusude ajal, need pole suur mure

Kevadise prognoosi riskistsenaariumi ehk imporditollide kehtestamist arvestava prognoosi järgi võib USA poolne tollimaksude kehtestamine koos EL vastutollimaksude ja kaudse mõjuga vähendada käesoleva ja järgmise aasta majanduskasvu 0,4-0,5 protsendipunkti võrra.

Lisaks koostas rahandusministeerium kaitsekulude suurendamist arvestava stsenaarium, mis annab suure pildi sellest, kuidas majandus areneb olukorras, kui valitsus peaks otsustama ära kasutada maksimaalse eelarveruumi kaitsekulude tõstmiseks.

Eelarvepuudujäägi ajutist suurendamist võimaldab Euroopa Komisjoni kavandatav vabastusklausel, mis puudutab aastaid 2025-28, võimaldades kõrvalekallet juhul kui Eesti kaitsekulud ületavad 3,5% SKPst ning vabastust rakendatakse maksimaalselt 1,5% ulatuses SKPst. Selle stsenaariumi kohaselt võib majanduskasv 2026. aastal kiireneda 3,2%ni (+0,7% võrreldes alusprognoosiga). Järgnevatel aastatel ei ole majanduse kasvutrajektoor aga enam oluliselt mõjutatud, kuna lisaeelarvestiimulit ei ole oodata.

„Kriitikute kiuste algas majanduslangus enne maksutõuse ja kasv taastus maksutõusude ajal. See tuletab meelde, et meie suured mured on olnud kohanemine majandussuhete katkemisega, inflatsioon, kõrged laenu- ja energiahinnad ning madal ekspordinõudlus, mitte maksud,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi. „Siiski on tulevast aastast ka maksudest majandusele paremaid uudiseid: kaob maksuküür ja tarbijat turgutab üldine 700eurone tulumaksuvaba miinimum, tühistatakse ka kõigi tulude lisamaks alates esimesest eurost ning ettevõtete lisatulumaks.“

Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoositakse 5,2 protsenti. Inflatsiooni aeglustumist oodatakse 2026. aastal, kui maksude mõju väheneb ja toiduhindade tõus stabiliseerub. Eratarbimise kasv peaks taastuma (+1,5 protsenti), kuna lisaks kasvavad tulumaksureformi tõttu maksujärgsed sissetulekud kiiremini kui brutopalk.

Majanduskasvu väljavaated Eestis ja maailma eksporditurgudel on ministeeriumi hinnangul üldiselt paranenud. Seda nõrgestavad aga geopoliitilised pinged ning erasektori investeeringute osas ollakse pigem madalate ootustega. Siiski ei näe prognoos ette erainvesteeringute osakaalu langust. 2025. aastal kasvatab investeeringuid jõuliselt valitsussektor seoses Euroopa Liidu eelarvetsükli lõppemisega.

Käesoleva aasta eelarvepuudujääk väheneb 1,5 protsendini SKP-st ja jääb tänu maksutuludele kogu perioodil riigi eelarvestrateegias seatud tasemest väiksemaks. Väiksem puudujääk toob kaasa ka väiksema võlakoormuse. Möödunud aastal kogunenud reservidest kaetav defitsiit langetab selle 22,6 protsendini SKPst. Järgmisel aastal aga eelarvepuudujääk kasvab ja see esitab fiskaalpoliitikale väljakutseid.