Kuidas saavad riigiasutused ja eraettevõtted tugeva ärikeskkonna loomisel koostööd teha?

Konverentsi avateema keskendus reaalaja majanduse arendamisele, sellele, kuidas riik saab koos erasektoriga luua hästi toimiva ärikeskkonna, tuginedes digilahendustele ja ühiselt välja töötatud standarditele. Paljuski on Eesti seejuures muu maailmaga võrreldes innovatsiooniliider e-lahenduste loomisel, sest tänu avaliku sektori arengule suudavad siinsed finantsettevõtted oma lahendust ka teistesse riikidesse viia.

Kui Eesti ärikeskkonnas on digilahendustele toetumine juba eelduslik, siis paljudes riikides on seonduv taristu ja sellesuunaline mõtlemine alles esimesi samme tegemas. Ometi on paljud riigid hakanud digiturvalisuse suunal senisest efektiivsemalt tööle ning uuema krüptograafia poole juba vaatama. Kvantarvutite areng seab ohtu tänased krüptograafilised turvameetmed ja paljud riigid soovivad panustada tehnoloogiale, mis suudavad sellele riskile vastu seista. Näiteks Lever ID tänane lahendus on selles vallas üks turu turvalisemaid.

Kuigi paljud Euroopa pangad mõistavad digitaliseerumise vajadust, siis on vanad harjumused ja mõttelaadid visad kaduma. Ian Brown Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast märkis, et pank toetab finantssektori digitaliseerimisele panustades nii tehnoloogiate kasutuselevõttu kui digioskuste omandamisesse. See on oluline vundament, millele edasised tegevused ehitada.

SupplierPlus arendusjuhi Uve Poomi sõnul on huvitavaks näiteks Ukraina. „Seal on umbusklik ärikeskkond, kus kõik on varmad kasutama paberkandjal dokumente, templeid, allkirju ning notariaalseid koopiaid. Ehk teisisõnu on äri väga bürokraatlik,“ selgitab Poom.

Selleks pole tema hinnangul tegelikult vaja isegi Ukrainasse minna, samamoodi käituvad näiteks paljud finantsasutused Lätis, Leedus ja Poolas, kus ollakse vanades mõttemallides kinni. „Kui minna oma digilahendustega Eesti panka, siis tekib alati küsimus, kuidas me saaksime paberimajandusest hoiduda. Teistel turgudel ollakse küll digitaalsetest dokumentidest küll teadlikud, kuid küsitakse ikkagi, kas paberdokumente ka saaks,“ tõi Poom näite.

Digitaalse ärikeskkonna arendamisel on olulisel kohal ka elektrooniline identiteet, mis aitab internetis turvaliselt toimetada.

Eestist asub maailma vallutama uus lahendus Lever ID, mis viib meile ammu tuttavad digiallkirjad ka laia maailma. Funktsionaalselt sarnaneb Lever ID Smart-ID-le, ent erinevus on sisus. Kui olemasolevad digitaalse identiteedi teenused kasutavad 1970ndatel aastatel loodud krüptograafiat, siis Lever ID tugineb märksa uuemale matemaatikale - Edwardsi kõveratele.

Ettevõtte tegevjuhi Oskar Poola sõnul on digituvastusele erinevaid põnevaid lähenemisi. Indias näiteks käib digituvastus nii, et inimestele antakse kaart QR koodiga, millega ta läheb panka kui laenu tahab. Inimene tuvastatakse sõrmejäljelugeja ning silmaiirise tuvastuse abil. Samas on seal äsja lahvatanud suurem identiteedivarguse skandaal, kuivõrd lahendus ei kaitse isikuandmeid.

Eesti lähenemine on aga ehitatud krüptograafia peale, nii nagu 80 protsendil maailmast. „Krüptograafia on oma olemuselt matemaatika, otsime keerulisemaid matemaatilisi probleeme, mis muudaks arvutitele nende lahendamise pea võimatuks. Kui Eestis laialt kasutusel olev Smart-ID on üles ehitatud nii, et igal inimesel on üks privaatne ja üks avalik võti, siis Lever ID on seda veelgi edasi arendanud nii, et võtmed on poolitatud ning igal ajahetkel pole kunagi üheski seadmes üht tervet võtit ehk teisisõnu on nüüd digiidentiteeti ülikeeruline lahti murda,” avaldas Poola, kelle hinnangul on suurim väljakutse hetkel muutuda usaldusväärsuse teemusepakkujaks. „Iga digiallkiri annab tõestuse, et viibisid seal ja allkirjastasid midagi. Digiturbel jääb maha rada, mida vaadata. See on mõnel juhul nimetatud teenuse puhul isegi tähtsam, kui usaldus teenusepakkuja vastu. Täna võime öelda, et Lever ID on üks turvalisemaid lahendusi turul ja tõenäoliselt oleme tulevikus sama levinud kui Google ID.”