KPMG partner ja maksuvaldkonna juht Joel Zernask esineb tänavusel Pärnu Finantskonverentsil põneval teemal, mis pärast äsjast valitsusremonti muutus veelgi põnevamaks ja suurt ennustamisjulgust nõudvaks. Milliseid makse maksame 2030. aastal?

- Joel Zernask Foto: Raul Mee
Kui sa kogu oma maksunõustaja karjäärile tagasi mõtled, siis kui erakordne on Eesti viimase aja maksutulevärk? Näiteks see, et värskelt seadusse kirjutatud maksu (ettevõtete kasumimaksu) tühistamine võetakse kavva juba enne selle maksu kehtima hakkamist?
Ma olen maksunõustaja olnud üle poole elu, st peaaegu 25 aastat. Tuleb tunnistada, et maksutrall on käinud peaaegu kõikide valimiste ajal, välja arvatud viimased Riigikogu valimised.
See tundus erakordselt veider ning eriti veidraks läks asi peale valimisi, kus algas suurem maksutrall kui kunagi varem nähtud. Ja seda kõike vastupidiselt peaministri soovitusele tema huultelt lugeda, et maksud ei tõuse.
Üldiselt on see ettevõtjatele rõõmusõnum, et kasumimaksu ei tule, aga kui suureks võib hinnata selle lühikese "seiklusega" kaasnenud kulusid/kahjusid? Näiteks halduskulusid ja välisfirmade juba tehtud otsuseid Eestis tegutsemise osas.
Kasumimaksu suhtes on huvi ettevõtjate hulgas olnud väga suur. Ehkki maksu jõustumiseni oli paar aastat, oli küsimusi ja arutelusid sel teemal väga palju. Plaan oli ambitsioonikas, sest kui soovida luua traditsioonilist tulumaksu ilma seda haldava regulatsioonita, siis on ilmselge, et tulemus on kellegi jaoks ebaõiglane ja kellegi jaoks vabatahtlik.
Usun, et praegu veel suuri investeeringuid ei ole tehtud selle maksu haldamiseks ning olulist kahju pole ka veel jõudnud tekkida. Küll aga ei usu ma, et seda maksu ei tule. Võib-olla mitte päris sellisel kujul, aga kuidagi ikka. Praegune peaminister ütles ju jälle, et maksud ei tõuse.
Joel Zernask esineb 11. aprillil Pärnu Finantskonverentsil ettekandega “Milliseid makse maksame 2030. aastal”. Osta piletid SIIT.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Digitaalne revolutsioon muudab kõiki ärivaldkondi, ka finantssektorit. Finantsjuhtide ja -osakondade roll ei piirdu enam pelgalt ettevõtte rahalise tervise jälgimisega, vaid hõlmab strateegilise partnerluse loomist ja innovatsiooni juhtimist. Tulevikku vaatavad finantsjuhid mõistavad, et traditsioonilistest oskustest ei piisa, et luua tulevikukindel ja tõhus finantstiim, mis toetaks ettevõtte strateegilist arengut ning aitaks säilitada konkurentsieelist.
Mitmed majanduseksperdid peavad kaitsetööstust alaks, kus Eesti idufirmadel ja tööstusel on head kasvuvõimalused. Hiljuti just selle sektori arendamiseks Kaitsefondi avanud SmartCapi juhatuse liige ja fondijuht Sille Pettai räägib kõige värskematest suundumustest kaitsetööstuse rahastamises ja arendamises.
Levinud on mõtteviis, et kui AI-st ettevõttes mitte rääkida, siis seda ka ei kasutata. Eksite – ja see on suur risk, hoiatab finantstaustaga AI-koolitaja Gerlyn Tiigemäe.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.