Einari Kisel: neli küsimust, mis tegelikult määravad Eesti elektri hinna

Koalitsioonijuhtide elektrikokkulepe sai möödunud nädalal palju kriitikat, samas on see mitmes mõttes samm õiges suunas. Sisuliselt tähendab see kokkulepe seni räägituga võrreldes 4-5 miljardi euro suuruse õhu välja laskmist plaanidest, aga umbes 1 miljard eurot õhku on seal veel peidus.

Olgem ausad, Eesti elektritootmine tuleb järgmise 10 aastaga ümber ehitada. Sellega on isegi juba hiljaks jäädud. Vanade põlevkivikatelde aeg on ümber saanud – ime, et need uunikumid üldse veel töötavad. Nende asendamisel uute põlevkivikateldega tuleks investoritele maksta üle kahe korra rohkem toetust võrreldes gaasi reservjaamadega, mille rajamiseks on suure hilinemisega hange välja kuulutatud. Uued põlevkivijaamad ei sobi ka hästi töötama koos varieeruvate tuulikute ja päikeseelektri tootjatega.

Põhimõtteliselt oleks võimalik ka gaasijaamadega tagada pidevalt kogu Eesti elektritarve, aga see oleks kallis lõbu ning sõltuks maagaasi, LNG ja CO₂ turuhindadest. Taastuvelekter on selgelt odavam lahendus siis, kui ta on olemas. Seatud 100% taastuvelektri eesmärgi täitmine tekitab aga küsimuse, kui palju me 2030. aastal üldse elektrit tarbime. Teisisõnu: milline taastuvelektri kogus on vaja toota eesmärgi täitmiseks?

Praegu on koalitsioonipartnerid viidanud tarbimise prognoosi alusena Eleringi poolt kaks aastat tagasi koos Energexiga kokku pandud prognoosile, mille järgi peaks Eesti kogutarbimine kasvama 2030. aastaks 10,4 TWh-ni. Esialgsetel andmetel langes 2024. aastal Eesti elektritarbimine aga hoopis 8,0 TWh-le.

Kõige kiirem elektritarbimise kasv oli Eestis sajandi alguse majandusbuumi ajal, mil kuue aastaga kasvas elektritarbimine ligi 1,4 TWh, nüüd aga prognoositakse nõudluse kasvu järgmise kuue aastaga lausa 2,4 TWh võrra. Keskmiselt on sel sajandil Eesti elektritarbimine kasvanud vaid 0,06 TWh aastas.

Samas räägitakse, et uued energiamahukad tööstused läheksid pigem Euroopa odavaimat elektrihinda pakkuvate Soome ja Rootsi juurde. Väiksema elektrinõudlusega tööstusi on küll Eestisse tulemas, kuid järsku elektritarbimise kasvu sealt ei paista. Seega vähenenud elektritarbimise tõttu on eesmärgi täitmiseks vaja toota ka vähem taastuvelektrit.

Tegelikult on selles võtmes pakutud 700 MW täiendav maismaatuulikute lisandumine (mis toodaks ligi 2 TWh elektrit) piisav, et saavutada praegune elektrinõudluse tase. Arvestades ka teisi juba olemas ning rajamisel olevaid tuulikuid, päikeseparke, puiduhakkel ja biojäätmetel töötavaid elektrijaamasid, on tõenäoline ka mõnevõrra kasvava elektrinõudluse koguse katmine. Ehk siis 2030. aasta vaates ei lähtu kokkulepe justkui Eleringi prognoosist, vaid üsna reaalsest elektritarbimise keskmisest kasvust.

Kuna 2030. aastaks meretuulepargid nii ehk naa ei valmi, siis nende toodanguga eesmärgi täitmisel arvestada ei saa. Samas on ebaselge, millist järsku 2 TWh tarbimise kasvu aastatel 2033-2034 nende abil kaetakse. Kui see elekter on mõeldud ekspordiks, siis ei peaks Eesti elektritarbijad selle võimsuse rajamiseks garantiid andma.

Erinevad salvestid võimaldavad ühtlustada elektri hinda, tarbides ühelt poolt odava elektri tundidel ja tootes odavamalt kõrgema hinnaga tundidel gaasijaamade asemel ning pakkudes ka erinevaid süsteemi tasakaalus hoidmise teenuseid Eleringile. Kui suurt salvestusvõimsust ja -mahtuvust vaja on ning kui suures mahus tuleks nende investeeringuid toetada, peaks lähtuma peamiselt Eleringi vajadustest ja regionaalsete elektrimüüjate tellimustest. Liiga suure võimsuse või mahtuvusega salvestitele toetuse maksmise kohustuse panemine viib elektri hinda jällegi üles.

Elektritarbijate jaoks on loomulikult põhiküsimus, mis see kõik maksma hakkab. Selles võrrandis on väga palju muutujaid ning iga arvutaja kasutab kümneid erinevaid eeldusi, mistõttu ei ole ka tulemused omavahel võrreldavad. Enne nende arvutuste tegemist peaks vastama aga neljale küsimusele, mis tegelikult määravad Eesti elektri hinna:

Need aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda tunduvalt rohkem kui tootjatele makstavad toetused või maksumäärad.