Eesti Kontserdi finantsjuht: missiooniasutuse finantsjuhtimine tähendab praegu pidevat ranget kulude jälgimist

Juzulenaite sõnul müüvad tuntud rahvusvahelised artistid kiiresti välja, aga kodumaiste esinejate kontsertidel on publikuarv märkimisväärselt langenud. Keerukust lisab ka tõik, et inimesed ostavad pileteid tihtipeale viimasel hetkel. „Inimesed lükkavad otsustamise viimasele minutile, oodates, kas neil on raha kontserdile minekuks,“ märkis Juzulenaite. Ta tõdes, et sihtasutus seisab silmitsi prognoosimatu tuleviku ja keeruliste otsustega.

Juzulenaite rääkis, et sihtasutus Eesti Kontsert on riiklik missiooniasutus, mille eesmärk on pakkuda kontserdielamusi ja edendada Eesti muusikakultuuri. „Meie ülesanne on pakkuda kõrgkultuuri sündmusi, mis ei ole eraettevõtjatele kasumlikud, ja hoida need taskukohased laiale publikule,“ rõhutas ta. „Meie ülesanne ei ole kasumi teenimine, vaid pigem Eesti muusika ja kultuuri edendamine. Meie jaoks on oluline publiku rahulolu, kontsertide kvaliteet ja kättesaadavus,“ selgitas ta.

Missiooniasutuse finantsjuhtimine tähendab aga igapäevaselt siiski ranget kulude ja tulude jälgimist ning eelarve täitmise kontrollimist. „Kulude kasv viimastel aastatel ulatus 25%-ni aastas, tulud, sh selle suurim komponent ehk tegevustoetuse tõus ei olnud sellega võrdväärne, ning see seab meid väga keerulisse olukorda,“ nentis Juzulenaite. Ta selgitas, et sihtasutuse tulu teenimise võimet piiravad riiklikud regulatsioonid ja toetuste määramise kriteeriumid, mis ei võimalda paindlikult reageerida majanduslikule olukorrale.

Sihtasutus Eesti Kontsert sõltub suurel määral riigi tegevustoetusest, mis katab kaks kolmandikku organisatsiooni tulubaasist. „Tegevustoetus on meie jaoks kriitiline, kuna see katab palgafondi ja toetab kontserditegevust. Ilma selleta ei oleks meie tegevus võimalik," rõhutas Juzulenaite. Ent järgmisel aastal väheneb tegevustoetus 4%. „Sealt edasi on eelarve külmutatud, küll aga inflatsioonilise surve all tõusevad meie kulud,“ ütles ta.

Lisaks riiklikule toetusele tuleb üks kolmandik sihtasutuse tulust piletimüügist ja kontserdimajade renditulust. Nimelt kuulub sihtasutusele neli kontserdimaja: Estonia kontserdisaal, Vanemuise kontserdimaja, Pärnu kontserdimaja, Jõhvi kontserdimaja ja Peterburi Jaani Kirik. „Sealne tegevus on juba kolmandat aastat järjest peatatud, küll aga kanname ka seal kulusid,“ tõdes ta.