Sularaha kasutus on ajas pidevalt vähenenud. Selleks on mitmeid erinevaid põhjuseid – digitaalsete finantsteenuste areng ja parem kättesaadavus inimestele, aga ka mugavus, mida pakuvad endas nii digitaalsed rahaülekanded kui maksekaartide kasutamine. Järgmine samm selles vallas peaks olema digitaalse euro kasutuselevõtt.

- Ellex Raidla advokaat Marion Müürsepp (vasakul) ja FinTech valdkonna juht Anneli Krunks.
Euroopa Keskpank on digitaalse euro kasutuselevõtu analüüsi ning ettevalmistusega tegelenud juba 2020. aastast eesmärgiga, et veel enne 2030. aastat saaks digitaalne euro euroalal ametlikuks maksevahendiks.
Mis on digitaalne euro?
Praegusel hetkel kasutame maksete tegemisel sularaha või digitaalsete maksete korral meie maksekontol olevat raha. Digitaalne euro võimaldaks alternatiivset makseviisi, kus Euroopa Keskpank emiteerib digitaalse euro, millega on võimalik sooritada digitaalseid makseid hoidmata raha maksekontol. Seega on digitaalne euro üheaegselt alternatiiv nii sularahaga kui pangakonto kaudu maksete tegemisele.
Kanded digitaalsesse rahakotti ning sealt välja peaks toimuma jätkuvalt läbi inimese krediidi- või makseasutuses asuva maksekonto.
Digitaalse euro kasutuselevõtu korral saaksid inimesed hoida digitaalseid eurosid selleks loodavas rakenduses ehk digitaalses rahakotis. Seejuures kanded digitaalsesse rahakotti ning sealt välja peaks toimuma jätkuvalt läbi inimese krediidi- või makseasutuses asuva maksekonto. Oluline on, et digitaalne rahakott peaks olema kättesaadav ka võrguväliselt ehk selleks ei pea olema internetiühendust.
Praegu on digitaalne euro ettevalmistusfaasis. Selle raames luuakse digitaalse euro õiguslik reeglistik, valitakse digitaalse euro infrastruktuuri pakkujaid ning konsulteeritakse asjakohaste huvigruppidega. Otsus, kas liikuda digitaalse euroga ettevalmistusfaasist pilootfaasi, on planeeritud 2025. aasta teise poolde. Positiivse otsuse korral testitakse pilootfaasis juba digitaalse euro toimimist reaalsetes olukordades. Praeguste plaanide kohaselt ning kui testimine läheb edukalt, võiks Euroopa Keskpanga hinnangul digitaalse euro võtta kasutusele 2028. aastal.
Oluliseks piiranguks digitaalse euro puhul on aga see, et maksevahendina saaksid seda kasutada üksnes füüsilised isikud. See tähendab, et füüsilisel isikul oleks võimalik digitaalset eurot kasutada kõikjal euroalal maksete tegemiseks, näiteks poes toodete eest tasumiseks. Ent digitaalse euro laekumisel kaupmehele või muule äriühingule konverteeritakse see koheselt kommertspangarahaks.
Seega saaksid maksed äriühingute vahel toimuda üksnes senisel viisil ning nemad digitaalset eurot enda makseteks kasutada ei saa. Küll peavad äriühingud võimaldama üldjuhul füüsilistel isikutel digitaalses euros tasumist.
Kas ja milleks on digitaalne euro vajalik?
Digitaalse euro kasutuselevõtu peamise eesmärgina on nähtud võimalust lihtsustada digitaalsete maksete tegemist tavainimestele, pakkudes alternatiivi nii sularahale kui olemasolevatele digitaalsetele makselahendustele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liit on astunud järjekordse sammu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reguleerimises. Erinevalt varasemast ei ole tegemist üksnes seni kehtinud reeglite täpsustamisega. Ees on ootamas laiaulatuslik reform, mille eesmärgiks on nõudeid ühtlustada ning järelevalvet tõhustata. Uued nõuded mõjutavad kõiki finantsasutusi ja teisi kohustatud isikuid, kuid erilist tähelepanu peaks neile pöörama fintech ettevõtted.
Näeme digieuros Eestile olulist varulahendust puhuks, kui pankade makseteenused peaksid mingil põhjusel katkema, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt panga blogis. Samuti võimaldaks digieuro tema sõnul soodsamaks kaubelda globaalsete kaardiskeemide tasusid.
Möödunud aasta novembris algas Euroopa Liidus kaheaastane digieuro ettevalmistusetapp, mille käigus töötatakse välja projekti reeglistik ning valitakse digitaalse euro platvormi ja taristut arendavad potentsiaalsed teenusepakkujad. Ka Eesti valitsus on sellele põhimõttelise heakskiidu andnud. Nende kahe aasta jooksul soovitakse suhelda üldsuse ja kõigi sidusrühmadega.
Kinnisvaraarendusi rahastav investeerimisettevõte Vanagas Asset Management UAB alustas 3 miljoni euro suuruse võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist. Võlakirjaemissiooni programmi kogumaht on kuni 8 miljonit eurot. Võlakirjad lunastatakse 29. oktoobril 2027 ning investoritele pakutakse 10% aastast tootlust.