Telefonipettused on Eestis endiselt kõige levinum skeem, millega kelmid üritavad ohvritelt raha välja petta. Kuigi eelmise aastaga võrreldes on SEB andmetel telefonipettuste põhjustatud kahjusummad langenud, on nendes märgatavalt kasvanud sularaha roll: 2025. aasta kahe esimese kuuga moodustasid 44 protsenti telefonipettuste kahjudest sularahatehingud.

- SEB pettuste ennetuse osakonna turbejuht Kätlin Kukk
Petturi lähenemine potentsiaalsele ohvrile ei ole ajas suuresti muutunud, kuigi ka kurjategijad pingutavad, et võimalikult ajakohaste motiividega ohvrile läheneda. „Petturi põhjendus ohvrile ligipääsemiseks on näiteks mõni elektriga või tulumaksutagastusega seotud teema või juba tavapäraseks kujunenud kõne pangast, millega väidetakse, et ohvri nimel on näiteks võetud laen. Kurjategijate leidlikkusel ei ole piire ning pettus võib vabalt seisneda ka milleski senitundmatus,“ selgitas SEB pettuste ennetuse osakonna turbejuht Kätlin Kukk.
Sularaha osakaal telefonipettustes on jõudsalt kasvanud
Keskmine telefonipettuse põhjustatud kahju käesoleva aasta kahe esimese kuu näitajate põhjal oli 6200 eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil keskmine telefonipettuse käigus saadud kahju oli 6300 eurot, on kaotatud summades näha väikest langust. Kui varasemalt on kurjategijad üritanud ohvrilt raha kätte saada pigem kaarditehingute või ülekannete kaudu, siis 2024. aasta tõi sellesse trendi muutuse, mis visalt laieneb ka 2025. aastal. Uuenduslikuks käiguks on just sularaha osakaalu suurenemise telefonipettustes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Krüptovara kui potentsiaalselt tulusa investeerimisvõimaluse populaarsus on tohutult kasvanud, kahjuks meelitab see ligi ka kurjategijaid, kes on loonud hulga petuskeeme. Kuidas neid ära tunda?
Võrreldes paari aasta taguse ajaga on olukord finantspettuste vallas praegu hoopis teine – vähem efektiivsetesse petuskeemidesse hakatud punuma uuendusi. Kui erinevad skeemid pidevalt laienevad ja täienevad, siis kahjuks inimeste teadlikkus nendega koos ei kasva.
Elektrooniliste maksete ja ostuvõimaluste kiire arengu ja kasutamise kasvuga on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud maksepettuste arv. Selle ennetamiseks on võtmeroll tarbija teadlikkusel, pankade ja makseteenuste pakkujate koostööl ning Euroopa välkmaksete määrusel, tõdeti 15. jaanuaril Eesti Panga eestvõttel toimunud Maksekeskkonna Foorumi (MKF) koosolekul.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.