Keskpankur: maailm liigub säästude üleküllusest riigivõlakirjade üleküllusesse, reaalintressid tõenäoliselt tõusevad

Schnabeli sõnul turgude ootuse muutusel kaks põhjust.

Esiteks, inflatsioonirisk on muutunud: aeg, mil inflatsioonirisk oli allapoole suunatud, on tõenäoliselt lõppenud. „Kasvav geopoliitiline killustatus, kliimamuutused ja tööjõupuudus kujutavad endast keskmises ja pikas perspektiivis mõõdetavaid tõusuriske inflatsioonile. See kehtib eriti seetõttu, et hiljutine järsk inflatsiooni tõus võis püsivalt haavata tarbijate inflatsiooniootusi ja alandada ettevõtete latti ebasoodsate kulušokkide tarbijahindadesse üle kandmiseks,“ rääkis Schnabel.

Teiseks, maailmamajandus liigub säästude üleküllusest (savings glut) võlakirjade üleküllusesse (bond glut).

„Püsivad suured eelarvepuudujäägid ja keskpangabilansside normaliseerimine vähendavad järk-järgult turva- ja likviidsuspreemiat, mida investorid on pikalt olnud nõus maksma riigivõlakirjade hoidmise eest,“ nentis Schnabel. See elimineerib peamise teguri, mis aitas kaasa pikaajaliste reaalsete intressimäärade ja seega ka r* langusele 2010. aastatel.

Alates 2021. aastast on pikaajaliste riigivõlakirjade tootlused arenenud majandusega riikides selgelt tõusnud. Schnabel juhtis tähelepanu, et praegu on Saksamaa riigivõlakirja kümneaastane tootlus umbes kaks ja pool protsendipunkti kõrgem kui 2021. aasta lõpus. „Märkimisväärne on euroala võlakirjade nominaaltootluse tõusu puhul see, et seda ei ajendanud inflatsioonikompensatsiooni muutus. Investorite seisukohad tulevaste inflatsiooniväljavaadete kohta on praegu üldjoontes samad, mis kolm aastat tagasi,“ lisas keskpankur.

Riigivõlakirjade ülekülluse tekkimisel on tema sõnul kolm põhjust.