Auditi- ja ärinõustamisfirma EY rahvusvahelisest uuringust selgus, et üle poole kestlikkusearuandeid koostavate ettevõtete finantsjuhtidest kardab, et nende ettevõte tegeleb rohepesuga.
- Ainult 4% vastajatest ütles, et nende andmetel ei ole ühtegi järgmistest probleemidest: erinevad andmeformaadid, andmete ebakõla, puudulikud andmed, ebaselged definitsioonid, ebaõiged andmed, vananenud andmed. Foto: The 2024 EY Global Corporate Reporting Survey
Küsimusele „Mil määral on teie arvates teie majandusharu kestlikkuse aruandluses oht, et selles nähakse rohepesu elemente?“ valis 55% vastajatest vastuse „suurel määral“. Sealhulgas telekomisektoris ja jaekaubanduses oli selle vastuse osakaal koguni 67%.
EY hinnangul võivad need kahtlused peegeldada kestlikkusearuandluse suhtelist ebaküpsust võrreldes finantsaruandluses kasutatavate meetoditega. Ettevõtted on seni tuginenud mitmele vabatahtlikule kestlikkusearuandluse raamistikule ja mõõdikud alles arenevad. Kuigi ettevõtted võivad seada eesmärke ja teatada edusammudest heas usus, närib finantsjuhte selgelt kahtlus, et hoolsuskohustus, andmed ja protsessid pole selles sfääris piisavalt heal tasemel.
Seotud lood
Rahandusprofessor Aswath Damodaran esitab oma värskes artiklis kestlikkusejuhtide liigituse ning soovitab: “Kui oled ettevõtja, kellele läheb korda planeet, siis saada jätkusuutlikkuse konsultandid minema ning lõpeta ärimudelite kohandamine avalikustamisnõuete täitmiseks. Ja kui juba sellega tegeled, võib kaaluda ka kestlikkusejuhi lahti laskmist (kui ta just pole Yoda).“
Kui ideeliselt tähistab kestlikkusedirektiiv (CSRD) olulist võitu kõigile, kes peavad oluliseks äri ühiskondliku ja keskkonnamõju mõistmist, siis tegelikus elus on kestlikkusearuandlus osutumas keeruliseks, ebapraktiliseks, aeganõudvaks ning kohati nõustajate poolt pahatahtlikult ära kasutatavaks. Nõnda iseloomustab olukorda ELi kestlikkusaruandluse rakendamisel rahvusvahelisi ettevõtteid kestlikkuse küsimustes nõustav Londoni konsultatsioonifirma SB+CO.
Kui varem oli ettevõtte keskkonnamõjude raporteerimine üldjuhul vabatahtlik ja selleks puudus ka ühesugune standard, siis 2024. aastast on kestlikkusaruandlus (ESG) kohustuslik esmalt suurfirmadele. Kuigi riik aruannete tulemustest andmebaasi ei loo, ei maksa arvata, et tegu on mööduva trendiga, toonitasid jätkusuutlikkuse eksperdid Telia MeetUpi raames toimunud seminaril „Kuidas mõõta oma kestlike tegevuste mõju?“
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.