Kuidas finantsjuhid valmistuvad kestlikkuse aruande täitmiseks?

Soodsama rohelaenu puhul pole küsimus ainult selles, kas suudetakse oma laen tagasi maksta, vaid pigem selles, milline on selle laenu abil tehtava tegevuse laiem mõju keskkonnale ja ühiskonnale, tõdesid Martin Mäesalu ja Kevin Gerretz Advokaadibüroost Ellex Raidla.

Kestlikkusteabe aruandluskohustuse saabumine tekitab osa Eesti juhtide seas ärevust. On kuulda arvamusi, et tegu on Euroopast tuleva nüri bürokraatliku lisakohustusega. Mis ikkagi on kestlikkusandmete kogumise mõte ja mida ettevõtted pankadega suheldes oma tegevuse kestlikkust hinnates teadma peaks, räägivad saates kahe Eesti panga ESG-juhid.

Käesoleva aasta alguses jõustus kestlikkuse aruandluse direktiiv. Kestlikkuse aruande standardid on aga alles koostamisel, mis tekitab ettevõtetes segadust.

Taristusektor jälgib hoolsalt riigi plaani ja tunda annab eelmise aasta mõju. “Kui sul ikkagi oma plaani tegemiseks on vaja kolme numbrit ja kahte neist ei tea, siis on päris keeruline oma plaani teha,” selgitas Verstoni finantsjuht Jarmo Liiver ning lisas, siis tulebki teha kolm-neli erinevat plaani ja eelarvet.

Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.