Ettevõtted saavad rangemad reeglid küberjulgeoleku suurendamiseks
Euroopa Parlament kiitis heaks uue õigusakti, millega kehtestatakse liikmesriikidele küberjulgeoleku valdkonnas rangemad reeglid ning ühtlustatakse ELis kasutatavaid karistusi.
Olulised sektorid võetakse uute küberturbe reeglitega suurema kaitse alla. Foto: Pixabay
Uue õigusaktiga kehtestatakse rangemad küberjulgeolekunõuded riskide juhtimisele, aruandlusele ja info jagamisele. Muuhulgas puudutavad uued reeglid intsidentide ohjamist, tarneahelate turvalisust, krüpteerimist ja nõrkustest teatamist.
Kõige olulisem on küberriskide hindamiseks üle vaadata, kuidas liiguvad ettevõtte andmed ja raha, rõhutab Datafox`i infoturbejuht Janar Randväli. Oluline on ka turvariskide hindamine kodukontoris.
2021. aasta jooksul puutus küberohtudega kokku 7% enam ettevõtteid kui aasta tagasi, samas on ettevõtete küberturvalisuse tase võrreldes varasemaga oluliselt paranenud.
Küberturvalisuses pole pilt nii mustvalge – mida turvalisemaks midagi teha, seda raskem on seda kasutada; mida rohkem panustada kasutusmugavusele, seda rohkem tuleb järele anda turvalisuses. Seega peab iga ettevõte leidma selle kuldse kesktee kahe äärmuse vahel, mis päriselt antud olukorda sobib, räägib Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.