Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas laenunõude mahakandmine toob tulumaksukohustuse?
Äripäeva teabevara nõuandekeskuses esitas tellija KPMG Baltics spetsialistidele küsimuse seoses tütarettevõtetele antud laenudega. Mis saab, kui laenunõue muutub lootusetuks, ja kas sellega kaasneb tulumaksukohustus?
KÜSIMUS: Eestis registreeritud emaettevõte on andnud oma tütarettevõtetele Lätis ja Poolas laenu äritegevuse käimalükkamiseks. Raha on kasutatud eesmärgipäraselt. Aastaid hiljem on selgunud, et tegevus Lätis ja Poolas ei ole end ära õigustanud. Tütarettevõtete tegevus on praeguseks passiivne (majandustegevus puudub). Tütarettevõtetel ei ole võimalik saadud laene tagastada, raha puudub.
Paljud ettevõtted planeerivad makse, et vähendada võlakohustust ja parandada oma rahalist seisu. Kui maksuplaneerimine on aga liiga agressiivne, võib läbipaistvus kahaneda ja ettevõtte finantsiline keerukus seeläbi suureneda. See võib muutuda probleemiks välistele osapooltele, nagu aktsionärid või investorid, kes vajavad teavet, et teha parimaid otsuseid oma investeeringute kohta.
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.