• OMX Baltic−0,17%280,96
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn−0,12%1 766,92
  • OMX Vilnius0,28%1 104,15
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 100−0,28%8 201,54
  • Nikkei 2250,04%38 488,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,05
  • OMX Baltic−0,17%280,96
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn−0,12%1 766,92
  • OMX Vilnius0,28%1 104,15
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 100−0,28%8 201,54
  • Nikkei 2250,04%38 488,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,05
  • 07.01.20, 14:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uuring: Eesti elanike teadlikkus plaanitavast pensionireformist on vähene

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et ligi pooled vastanutest ei teadnud õiget vastust küsimusele, millal teisest kogumissambast väljudes saab sellega taas liituda. Õiget vastust, et alles kümne aasta pärast, teadis vaid 20% vastanutest. Kõige sagedasem valearvamus on, et uuesti liituda saab igal hetkel.
Uuring: Eesti elanike teadlikkus plaanitavast pensionireformist on vähene
  • Foto: shutterstock.com
Kõige suurem on teadlikkus teisest sambast väljavõetava raha pealt tasutava tulumaksu osas (60%), järgnevalt ollakse kursis, et kogumist saab jätkata iseseisvalt investeerimiskonto kaudu (54%). Sissemaksete peatamise võimalusest teab 38% vastanutest, väljavõetava summa mõjust aastasele tulubaasile ja sellega seonduvalt kasvavast tulumaksust on teadlik 36% ning uuest liitumisvõimalusest süsteemiga mitteliitunute jaoks vaid 29% vastanutest.
„Uuringutulemused on murettekitavad, sest teadlikkus plaanitavatest ümberkorraldustest on vähene ja seda eriti majanduslikult kergemini haavatavate sihtgruppide seas. Suurem on teadlikkus kõrgharidusega, kõrgema ametipositsiooniga ja suurema sissetulekuga inimeste seas. Kõige vähem teavad reformist noored vanuses 18–24,“ selgitas uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
Ettevõtjate ootustest ja hirmudest pensionireformiga seoses räägib ettevõtja ja naisinvestorite klubi asutaja Kristi Saare KPMG Ärifoorumil.
35% elanikest soovib kogumist teises sambas jätkata, 20% vastanutest soovib kogumissambast väljuda ja 7% soovib loodava investeerimiskonto kaudu ise kogumist jätkata. 35% elanikest pole veel otsustanud, mida nad teevad pärast pensionireformi jõustumist, sest nende hinnangul ei ole infot piisavalt.
„Vabanev raha soovitakse kõige sagedamini investeerida kinnisvarasse või kanda kogumis- või arvelduskontole. Keskmisest oluliselt populaarsem oli plaan investeerida kinnisvarasse vanuserühmas 24–34 eluaastat. Veerand vastanutest maksaks vabanenud rahast tagasi laenu või võla ning ligikaudu samapalju kulutaks selle ostudeks või reisimiseks,“ ütles Kati Voomets.
Uuringutulemustest selgus, et elanikest, kes soovivad edaspidi iseseisvalt investeerida, omab enda hinnangul piisavalt kogemusi vaid 12%. Vähesel määral omab varasemaid kogemusi neljandik vastanutest ja ainult 43% omab teadmisi, kuid ei oma investeerimise kogemust.
Uuringus osalenutest ligi pooled soovivad oma pensionipõlve kindlustamiseks jätkata töötamist ka pensioniealisena. Teisele pensionisambale loodab 30% ning pea sama palju on ka säästudele ja hoiustele lootjaid. Laste toetusele pensionipõlves loodab vaid 17% vastanutest.
„Küsitlusest selgus, et elanike suurim hirm seoses teise sambaga on see, et inflatsioon sööb raha ära ja raha koguneb liiga vähe, et sellest tulevikus abi oleks. Tegelikult on teise samba fondide tootlus ületanud inflatsiooni 82% ajast. Tulevikus annab teise sambasse kogunenud raha olulise panuse meie pensionisse, kuid kindlasti on vajalik ka täiendavalt säästa,“ selgitas Kati Voomets.

Seotud lood

Intervjuu
  • 28.12.18, 15:17
Pensioni edasi lükkamise eest pensionärile suur summa korraga kätte? See võib olla hea mõte
Sarnaselt eestlastega lähevad ka paljud ameeriklased pensionile varem, kui oleks optimaalne. Praeguste reeglite kohaselt võivad ameeriklased taotleda vanaduspensioni alates 62aastaseks saamisest või oodata 70aastaseks saamiseni. Need, kes ootavad pensioni võtmisega näiteks kuni 67aastaseks saamiseni, saavad kuus ligikaudu 43% rohkem raha, ja neil, kes ootavad 70aastaseks saamiseni, võib eluaegne kuusissetulek tõusta kuni 75%. Kuidas saaks panna rohkem inimesi riikliku pensioni välja võtmisega viivitama?
Uudised
  • 21.06.19, 00:10
Kuidas juhtida säästusid nii, et jätkuks elu lõpuni?
Kas teie säästate pensionile jäämiseks piisavalt raha? Enamik ameeriklasi seda ei tee. 2017. aastal föderaalvalitsuse tellitud uuringus leiti, et 55–64aastaste ameeriklaste keskmise pensionisäästu suurus on 107 000 dollarit, mis võimaldab umbes 310 dollari suurust väljamakset kuus.
Uudised
  • 28.11.19, 21:37
Kümnendik eestlasi pensioniks ei kogu
Luminori tellitud uuringust selgus, et eestlased ja lätlased koguvad pensioniks sääste märgatavalt usinamalt kui leedukad. Teisest küljest ei valmistu 9% eestlasi ja 7% lätlasi pensioniks üldse. Leedus on mittekogujaid üle kahe korra enam ehk lausa 20%.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.11.24, 13:54
Power Platform – lahendus finantsjuhtide ja raamatupidajate väljakutsetele
Finantsjuhtide ja raamatupidajate töö on täis väljakutseid: palju tabeleid, rohkelt andmeid, vajadus täpsete ja õigeaegsete aruannete järele ning palju korduvaid ülesandeid, mis nõuavad tohutult aega. Power Platform pakub neile väljakutsetele lahendust, võimaldades automatiseerida igapäevaseid protsesse, standardiseerida aruandlust ja luua dünaamilisi aruandeid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele