Tallinna Sadama finantsjuht: otsime kasvuvõimalusi iga päev

Olin üllatunud, positiivselt üllatunud. On ju meeldiv, kui keegi sinu tegemisi märkab ja selles esile tõstmist väärivat leiab. Eks žürii vaade on alati teatud mõttes episoodiline ja Tallinna Sadama IPO oli vaieldamatult minu, ja ma usun, et ka paljude Tallinna Sadama töötajate ja teiste selles protsessis osalenute, viimaste aastate üks põnevamaid ja haaravamaid projekte.

Kindlasti oleks saanud vähem muretseda ning rohkem magada, teatud valikuid ja otsuseid kiiremini teha. Aga ma ei muudaks lõpptulemuses küll otseselt midagi, sest me oleme tulemusega ju väga rahul! Tallinna Sadama IPO on toonud Eesti suure hulga rahvusvaheliste investorite nö radarile, kes hea meelega investeeriks Eestisse ja Eesti ettevõtetesse. Samuti oleme suutnud välja teenida suure hulga kohalike investorite usalduse, paljud Eesti inimesed tegid oma elu esimese aktsiainvesteeringu.

Siinkohal kasutaks võimalust, et veelkord tunnustada Eesti Vabariigi Valitsust, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi, kes kõik olid lahendustele orienteeritud ja väga toetavad kogu IPO ettevalmistuse käigus. Kuna see oli üle aastakümne esimene riigile kuuluva ettevõtte IPO, siis olime tänases riigikorralduses sellega tõsised teerajajad. Tagantjärele võib öelda, et ega ka meie nõustajad alati ei uskunud, et suudame tähtaegselt kõik vajalikud (sh seaduste) muudatused tehtud ja heakskiidud kätte saada. Aga suutsime! Nii mõnigi IPO protsessis osalenud välismaine organisatsioon on meile tagantjärgi öelnud, et tõstsid eestlaste asjatundlikkust ja professionaalsust näinuna Eesti arenguriikide kaustast ümber arenenud riikide kausta.

Tegeleme kasvuvõimaluste otsimisega iga päev, aga kuna prognoosid on küll täpsed, siis tegelik elu on alati veelgi täpsem. Seetõttu oleme otsustanud, et me ei avalda oma äritegevusega seotud tulevikuprognoose.

Õppida olema eeskujulik börsiettevõte, hoida ja süvendada usaldust, mida iga meie aktsionär on meie suhtes üles näidanud. Igapäevastes teemades aga kindlasti kogu kontserni efektiivsuse suurendamine ja konkurentsivõime kasvatamine.

Eks see erinevus valdavalt on seotud aruandluse ja kommunikatsiooniga. Peame olema kõikidele oma aktsionäridele piisavalt läbipaistvad ja arusaadavad. Peame suutma keerulised teemad muuta lihtsasti mõistetavaks ja kergesti edasi antavateks. Ega see nii kerge ei olegi, kui pead suutma olemasolevale või potentsiaalsele aktsionärile 20 minutiga arusaadavalt ja piisavalt põhjalikult kirjeldada erinevates valdkondades tegutsevat kontserni ja tema ärilisi väljavaateid või majandustulemusi.

Väga palju on muutunud, seda tänu automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Kui kunagi pidi finantsjuht tegelema väikese mahu (valdavalt finants)andmete koondamise, töötlemise ja esitamisega, siis nüüd tekib ettevõtetes enamasti väga suures koguses väga erinevaid andmeid. Kui muuta nendest väärtuslikumad palad töötajatele igapäevaselt lihtsasti kättesaadavaks, siis paraneb nende otsuste kvaliteet oluliselt. Seetõttu on ka finantsjuhid tänapäeval „sunnitud“ haarama ja tõlgendama ettevõtte tegevust palju laiapõhjalisemalt ning oluliselt väljaspoole ainult finantsnäitajaid ulatuvalt. See võimaldab finantsjuhtidel oluliselt rohkem rääkida kaasa ettevõtte visiooni ja strateegia kujundamisel ning elluviimisel. Varasemaga võrreldes oluliselt vähem aega läheb igapäevaste rutiinidega tegelemiseks. Usun ja loodan, et see protsess jätkub.

Teha ning kogeda veel sama ägedaid ja arendavaid projekte nagu oli Tallinna Sadama IPO või ka näiteks Eesti mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaliikluse ülevõtmine ning käivitamine. Selliseid suuri väljakutseid on olnud viimastel aastatel veel. Loodan, et vähemalt sama põnevaid või veelgi põnevamaid projekte on veel tulemas!

Vaata, kes on teised mõjukaima finantsjuhi nominendid ja loe žürii hinnangut siit.