Kaarel Ots: ilma ambitsioonita ei saa kasvada

Me oleme seadnud endale sihiks, et kõik ambitsioonikad ettevõtjad ja investorid jõuaksid meie börsile, rääkis Ots. Ambitsiooni võiks meie ettevõtetel olla rohkem küll, sest ambitsioon ja kasv on omavahel väga lähedalt seotud. Kui vaadata suuri edulugusid ehk ettevõtteid, kes on murdnud Eestist välja, siis ambitsioonipuuduses neid päris kindlasti süüdistada ei saa.

Samas ei ole riskikartlikkus ainult kitsalt Eesti teema. Maailmas on täna palju ebakindlust: kes kardab hüperinflatsiooni, kes sõda, kes Donald Trumpi, kellel on veel selgelt meeles 10 aasta tagune finantskriis. Samas pole kunagi varem nii palju räägitud uuest ärist kui täna. Otsa sõnul ei meeldi talle termin startupindus.

„Võiks öelda, et igaüks, kes alustab, on startup-ettevõte. Peaks hoopis mõtlema, et kuidas nii on juhtunud ja miks. Võib muidugi öelda, et mõned sektorid on rohkem reguleeritud, näiteks pangad, sealt on siis tekkinud uued harud: ühisrahastus, erinevad makselahendused jne. Suures pildid peab aga see raha, mida Euroopa ja Ameerika keskpangad on juurde trükkinud, ju kuhugi jõudma. Euroopa komisjon on teinud suuri jõupingutusi, et kapitaliturgu arendada. Börs on selle kõige suurem osa. Kui raha kuhugi aga ei jõuaks, oleks see täitsa tühi töö olnud.“

Otsa sõnul ei tohiks lihtsalt põhjusel, et ei tea, kuidas seda rahastada, ükski asi tegemata jääda. Enne eelmist finantskriisi rahastas 99% ettevõtteid end pangalaenuga, viimase 5-6 aastaga on rahastamisvõimalusi oluliselt juurde tulnud. Üha rohkem ettevõtteid tajub seda. Börsi on oma plaanide elluviimiseks kasutatud aastasadu: et rahastada keerulisemaid, riskantsemaid ja ambitsioonikamaid projekte, kus tulevane rahavoog on natuke ebakindlam ja seetõttu on see ainult pangale rahastada liiga riskantne.

Ilmaasjata ei öelda, et börs on majanduse peegel, rääkis Ots. „Börs peegeldab meie ambitsiooni taset ja suurust. Soome börsil on rohkem kui 30 üle miljardi euro väärtuses ettevõtteid. Meil on neid paberil paar tükki, kes on alles selges kasvufaasis ja mitte veel börsil. Kõik see nõuab aega. Mis riigis on sama palju börsiettevõtteid miljoni elaniku kohta kui eestis? Ameerikas. Tundub veider, sest Ameerikat peetakse maailma kapitalituru keskuseks. See näitab, et tegelikult pole börs mingi müütiline tegelane.“

Põhjamaid peetakse aga Euroopa parimaks kapitalituru keskuseks. Seal on miljoni elaniku kohta börsil 20-30 ettevõtet, meil 12. Meil võiks neid samuti 20-30 olla. Oluline on silmas pidada kapitalituru ja ettevõtete suurust. „Börsil on ikkagi need kõige silmapaistavamad, ükskõik mis riigis: need kõige läbipaistvamad, ambitsioonikamad, kõige-kõigemad,“ kinnitas börsijuht. „Nende ettevõtete puhul, mida börsile tuuakse, on jube olulised lugu, numbrid ja ambitsioon. Kellel on need asjad olemas, saavad väga hea vastuvõtu osaliseks.“

Kuula ka seda, mida rääkis börsijuht säästmisest ja investeerimisest, siit. Kuula alates 12.30.

Saatejuht on Hando Sinisalu.