Kuidas maksustatakse välistulu?

Tööandja või muu maksustatava tulu väljamakse tegija saab topeltmaksustamist vältida, pidades tulumaksu väljamakse tegemisel kinni või makstes õiges riigis.

Eesti isikute välisriigis teenitud töötasult tulu- ja sotsiaalmaksu maksmise põhimõtted leiad SIIT. Pööra tähelepanu lähetuse mõistete erinevusele siseriiklikus tööõiguses ja Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust reguleerivates määrustes.

Mitteresidendist kaugsõiduautojuhi, kelle tööandjaks on Eesti residendist äriühing, töötasu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui ta täidab oma tööülesandeid väljaspool Eestit. Tulumaksuga maksustamiseks puudub alus tulumaksuseaduses, samuti on Eestiga sõlmitud maksulepingutes sätestatud, et Eesti ei saa maksustada teise riigi residendist töötaja töötasu, kui töö ei toimu Eestis.

Seega, kui mitteresidendist kaugsõiduautojuht sõidab väljaspool Eestit, ei pea Eesti residendist tööandja väljamaksetelt Eestis tulumaksu kinni. Mitteresidendist saaja deklareerib saadud töötasu ise riigis, kus ta on resident.

Eesti resident maksab tulumaksu kasumilt, kuid erinevalt teiste riikide tavapärasest korrast mitte kasumi saamisel, vaid selle kas dividendina või ettevõtlusega mitteseotud kuluna väljamaksmise hetkel, samuti annetustelt, kingitustelt ja vastuvõtukulult. Eesti äriühing maksab tulumaksu ka omakapitali väljamaksetelt.

Eestis äriühingu asutamine ei vabasta automaatselt tulumaksu tasumisest välisriigis, kui tegelik tegevus toimub seal või saadakse välisriigist muud maksustatavat tulu (dividend, intress, litsentsitasu). Välisriigis maksustatakse kasum või tulu vastavalt välisriigi seadusele, kuid arvestatakse ka Eestiga sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepinguid.

Välisriigis teenitud kasu topeltmaksustamist saab vältida Eestis selle kasumi arvelt makstud dividendilt või omakapitali väljamakselt tulumaksu tasumisel. Välisriigi tulu deklareeritakse Eestis vormi TSD lisal 7 selle saamisel, et vältida topeltmaksustamist dividendi maksmisel või omakapitali väljamaksel.

Välisriigi tulumaksu mahaarvamiseks peab tulumaksu kohta olema tõend ning seda ei saa Eestis deklareerida enne kui tulumaks välisriigi tasuti või kinni peeti.

Selgituseks soovitustele maksude kokkuhoidmiseks asutada äriühing välisriigis, juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele.

Äritegevuse tulumaksuga maksustamisel kehtib üldine rahvusvaheline põhimõte, mille kohaselt residendiriigis maksustatakse isiku kogu maailma tulu. Seega, kui tegutsetakse üle piiri, tekib maksukohustus tõepoolest riigis, kus äriühing on registreeritud. Samas maksustatakse tavaliselt tulu ka riigis, kus äri tehakse või tulu tekib.

Topeltmaksustamine välditakse residendiriigis, kus võetakse välisriigi tulumaks arvesse või vabastatakse välisriigis maksustatud tulu, kuid see oleneb konkreetse riigi seadustest ning välislepingutest.

Residendiks loetakse Eestis äriühingut, kes on asutatud Eesti seaduse alusel. Teistes riikides võib olla residentsuse tekkimiseks erinev reegel, näiteks äriühingu juhtkonna asukoht. Juhtimise asukoht võib tekitada välisriigis ka püsiva tegevuskoha, mis on samuti aluseks äritegevuse maksustamisel selles välisriigis. Püsiva tegevuskoha tekkimiseks ei pea välisriigis olema juhtimise kõrgeim tase, maksustada saab ka äritegevuse osa, mille juhtimine välisriigis on.

Seega, kui äriühing on registreeritud ühes riigis, kuid tegutseb teises, ei ole äriühingule tagatud vaid asutamise riigis kohalduv (madal) maksumäär, juhul kui teises riigis tekib püsiv tegevuskoht või residentsus.

Lisaks maksustatakse välisriigis ka olenevalt selle riigi seadustest sellest riigist saadud dividend, intress või litsentsitasu, kasu kinnisasja võõrandamisest või renditulu, jms, olenevalt konkreetse riigi seadustest, kuid sõltumata sellest, et saaja on teise riigi resident. Välisriigile võib tulenevalt välislepingust kohalduda piirang tulumaksu määrale, millest rohkem maksustada ei saa.

Seega välisriigis äriühingu asutamisel ning üle riigipiiride äri ajades tuleb arvestada kõigi riikide riigisiseste seadustega.

Riikide vahel sõlmitud kahepoolsed tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingud (edaspidi maksuleping) ei taga samuti automaatselt maksuvabastust välisriigis. Maksulepingutes lepivad riigid kokku, millises ulatuses võib teine riik lepingus osalevate riikide residente maksustada.

Seega teises riigis äri ajades tuleb tulumaksu tasuda äritegevuse toimumise riigis ning residendiriigis välditakse topeltmaksustamine, võttes välisriigis makstud tulumaks arvesse või vabastades välisriigi tulu koduriigi maksustamisest.

Võimalik, et tulu deklareerida tuleb igas riigis, kus tegutsetakse või tulu saadakse.

Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib üle piiri tegutsedes maksustamine olla keerulisem , kui esialgu paistab.

Kokkuvõttes. Vaid äriühingu asutamine või registreerimine teises riigis ei vabasta automaatselt maksustamist koduriigis või riigis, kus tegelikult tegevus toimub.

Registreerimisega võib kaasneda aruannete esitamise kohustus, isegi juhul, kui on tegemist madalate või olematu määraga maksuga, seega on võimalikud lisanduvad halduse kulud.