Finantsinspektsiooni lähiaastate strateegia

Finantsinspektsioon on uue strateegia kohaselt seadnud oma tegevuste keskmesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele kaasaaitamise, riskide paremaks juhtimiseks ettevalmistumise ning küberturvalisuse.

Finantsinspektsiooni nõukogu esimehe rahandusminister Toomas Tõniste sõnul laiendab Eesti finantsjärelevalve oma tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel edaspidi veelgi. „Meie majanduskeskkonna avatuse, finantssektori globaliseerumise ning finantsteenuste tehnilise arenguga käivad kaasas ka riskid, kus ebaausal teel saadud raha võib otsida võimalusi Eesti finantssüsteemi ärakasutamiseks. Sellistes tingimustes on äärmiselt oluline, et meie finantsvahendajad rakendaksid kohast hoolsust ning finantsjärelevalve oleks maksimaalselt tõhus. Lisaks tuleb meil tähelepanu pöörata ka täiesti uutele riskiallikatele nagu erinevad krüptovaraga seotud teenused või vastavaid kauplemisplatvorme pakkuvad ettevõtted,“ rääkis Tõniste.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul on Finantsinspektsiooni eesmärk stabiilne, usaldusväärne ja uuendusmeelne finantsturg ning sellest lähtuvalt on uues strateegias terve rida väljakutseid. „Muutunud väliskeskkond, Finantsinspektsiooni oluliselt laiemad õigused ning järelevalvatavate suurenev hulk esitab väljakutse turuosalistega seotud riskide paremaks juhtimiseks. Pöörame senisest veelgi suuremat tähelepanu kriisiraamistiku tugevdamisele, turuosaliste sisekontrollisüsteemide tõhususele ning piisavate puhvrite olemasolule riskide maandamiseks,“ rääkis Kessler.

Ta lisas, et praeguses muutuvas keskkonnas on oluline, et järelevalveasutus oleks mõjus ja kohanduv. Sellest johtuvalt on üheks strateegiliseks eesmärgiks seatud uuendusmeelne finantssektor, mille peamisteks väljakutseteks turuosaliste puhul on vananenud reeglite ülevaatamine ja infotehnoloogilise taristu ajakohastamine.

Finantsinspektsiooni uues strateegias on varasemast rohkem rõhku pandud valmisolekule käsitleda majanduskasvu pidurdumisest tingitud riske. Sellega seoses on strateegias eesmärkidena esile tõstetud hästitoimivat finantsturu turvavõrku, turuosaliste piisavaid puhvreid ning Finantsinspektsiooni vastutustundlikku sunnipoliitikat.

Eelmisel strateegiaperioodil (2016-2018) ilmnenud riskide ja digitaliseerimise trendide tõttu panustab Finantsinspektsioon edaspidi veelgi enam finantssektori info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna järelevalvesse. Samuti süvendab Finantsinspektsioon järelevalvet kogumispensioni toodete üle. See on ajendatud majanduskasvuga seotud trendidest, varade ümberhinnastamise riskist ning süsteemi järjest enam piiriülesemaks muutumisest.

Sarnaselt varasemaga keskendub finantsjärelevalve ühingujuhtimise järelevalvele, rõhuasetusega juhtide sobivusel, ning turuosaliste sisekontrolli süsteemidele, sealhulgas eriti seoses rahapesu tõkestamisega.

Nõukogu andis heakskiidu ka Finantsinspektsiooni 2019. aasta eelarvele summas 7 286 000 eurot. Eelarve suureneb võrreldes 2018. aastaga viis protsenti, mis on tingitud eelkõige järelevalvetegevuse mahtude suurenemisest. Näiteks teeb Eesti Finantsinspektsioon alates 2019. aastast koduriigi pädeva asutusena järelevalvet Luminor Bank ASi ning tema filiaalide üle välisriikides, samuti on kõrgenenud vajadus rahapesu tõkestamise järelevalves. Finantsinspektsioon plaanib tuleval aastal juurde värvata 13 uut spetsialisti.

Allikas: Finantsinspektsioon