Milliste levinud pettustega puutuvad kokku Eesti ettevõtted?

KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liikme Mariko Rukholmi sõnul tuleb ettevõttel puutuda igal kuul kokku kodumaiste eksportijatega, kes on oma koostööpartneritele kauba väljastanud või teenuse juba osutanud, kuid raha selle eest ei ole saanud. “Peamiselt on selle põhjuseks ootamatud makseraskused, pankrot või koguni õnnetused, mis välispartnerite tegevuse halvavad. Samas näeme üha rohkem tegutsemas ka pettureid, kellel polegi kavas kauba eest raha välja käia,” kirjeldab Rukholm.

Täna üheks maailmas levivaks petuskeemiks on Rukholmi sõnul näiteks e-posti teel levivad petukirjad, milles petturid kehastuvad tuntud ettevõtete esindajateks ja teevad seda sealjuures nii osavalt, et ei ärata vastaspooles mingit kahtlust partneri tausta või tehingu korrektsuse osas. Sellist petuskeemi nimetatakse rahvusvaheliselt BEC-skeemiks (business e-mail compromise) ja paraku on Rukholmi sõnul langenud selle ohvriks rohkem kui 130 riigi seas ka Eesti ettevõtted. Samas on KredExil õnnestunud kindlustust soovivate ettevõtjate puhul mõnele sellistele skeemitavatele partneritele juba eos jälile saada.

“Petturite pöördumised meie ettevõtete poole tunduvad tihti täiesti veatud – firma nimi klapib, kontaktisik samuti ja nii ei tekigi välispartneri huvis mingit kahtlust,” selgitab Rukholm. Samas on ka käesoleval aastal pidanud mitmed Eesti ettevõtted kannatama just selliste petukirjade tõttu, mille autorid on kasutanud mainekate ettevõtete nimesid ja edastanud kirju ettevõttega väga sarnaselt e-posti aadressilt, mille puhul on .com asemel näiteks .co.uk või .net, kasutades sealjuures e-kirja jaluses ka ettevõtte logo.

Rukholmi sõnul tekib kodumaistel eksportijatel paratamatult ärisuhteid ka selliste välispartneritega, kelle kauni brändi taustal on tegelikult tegemist äriraskustesse sattunud firmadega. “Ettevõtte omanikud võivad olla vahetunud, võtmeisikud lahkunud ning isegi kui finantsseis tundub graafikul hea, võib tegelik olukord olla ettevõttes äärmiselt kriitiline,” selgitab Rukholm.

“Isegi sellises olukorras, kus müügi tegemisel küsitakse ostjalt osalist ettemaksu 50% ulatuses, on meie ettevõtjad pidanud kannatama kahjusid. Nii näiteks puudusid pahatahtliku ja ettekavatsetud lähenemisega ostjal Eesti müüja kauba osas igasugused vastuväited, samas lõpetati järsult ettevõtte majandustegevus ning välditi igasugust kontakti nii inkasso kui ka muude instantsidega,” toob Rukholm näite konkreetsest juhtumist.

Kuigi välispartner võib esmapilgul tunduda väga soliidne, tasub Rukholmi sõnul pöörata olulist tähelepanu ettevõtte taustauuringule. “Alustada tasuks lihtsast internetiotsingust, uurides nii ettevõtte kui ka kontaktisiku ja sealhulgas tema kontaktandmete tausta. Samas oleks väga kasulik uurida ettevõtte varasemaid tehinguid ja nende tausta ning arvestada siinjuures ka geograafilise ja poliitilise ärikeskkonnaga, kus ostja tegutseb,” jagab Rukholm nõu, viidates nii võimalikele varasematele äriprobleemidele kui ka ebastabiilsele majanduskeskkonnale tehingu sihtriigis.

Viimaste aastate jooksul jõuavad petuskeemide kahtlused aeg-ajalt ka KredExi lauale ning sellest tulenevalt on kindlustaja soovitanud Eesti ettevõtetel olla tähelepanelik, kasutama vajadusel pakkumise analüüsimiseks abi või tehtud pakkumistest vahel ka ära öelda. “Tänu aastate jooksul välja töötatud põhjalikule analüütikale, mida toetavad andmebaasid ja info rahvusvahelistes võrgustikes, saame erinevate ettevõtete taustainfot süvitsi uurida ning kahtluse korral ettevõtteid juba varakult hoiatada. On arusaadav, et igal ettevõttel endal ei pruugigi olla võimalusi sellist taustauuringut ise läbi viia, aga seetõttu võibki taolise töö jätta valdkonna ekspertidele,” selgitab Rukholm.