Uuring: kõrgema haridusega Eesti investorid hajutavad riski rohkem

Esimeses doktoritöö osaks olevast ­kolmest publikatsioonist – „Investori haridus ja portfelli hajutamine aktsia­turul” – kasutab ­Liivamägi Tallinna börsi ning haridus- ja teadus­ministeeriumi andmeid aastatest 2004–2012, et saada teada, milline mõju on investorite hariduslikel karakteristikutel portfelli hajutamisele.

Selgus, et haridus mängib olulist rolli – investorid, kellel on head tulemused matemaatika, emakeele või geograafia riigieksamil, hoiavad oma portfellis rohkem aktsiaid kui investorid, kes on nendel eksamitel vähem edukad. Lisaks selgus, et investoritel, kellel on akadeemiline kõrgharidus või ülikoolikraad reaalteadustes, matemaatikas või statistikas, on portfellis rohkem aktsiaid kui investoritel, kellel need hariduslikud karakteristikud puuduvad.

Analüüsides investorite riskiga ­korrigeeritud tulu jaotust, leidis ­Liivamägi, et investorid, kelle portfellis on vähem aktsiaid, kogevad suuremat volatiilsust ja võtavad finantsturgudel rohkem riski, mida tootlus ei kompenseeri. Ainult investorite edukam kvartiil saavutas positiivse Sharpe’i suht­arvu, mis tähendab, et ülejäänud investoritel oleks perioodil 2004–2012 olnud ratsionaalsem paigutada oma varad riskivabasse aktivasse ja mitte investeerida individuaalsetesse aktsiatesse.

Doktoritöö teises publikatsioonis ­„Investori haridus ja tehinguaktiivsus aktsiaturul” analüüsis Liivamägi Tallinna börsi investorite hariduse mõju aktsiatehingute aktiivsusele. Ta leidis, et investorid, kellel on akadeemiline ülikooliharidus ja kes on saanud riigieksamitel häid tulemusi, on aktsia­turgudel tehingute tegemisel aktiivsemad. Lisaks selgus, et reaalteaduste kraadi omavad investorid teevad võrreldes teiste investoritega rohkem tehinguid. Ilma ülikooli lõputunnistuseta või geograafia riigieksami kehva tulemusega investorite tehingu­aktiivsus aktsiaturgudel on madal.

Lisaks hariduslikele karakte­ristikutele analüüsis Liivamägi investorite demograafilisi näitajaid, aktsiate arvu portfellis, portfelli keskmist suurust ja aktsiate hoidmise keskmist aega ning nende mõju tehingu­aktiivsusele aktsiaturgudel. Demograafilistest näitajatest oli statistiliselt oluline ainult sugu – meessoost investorid teevad rohkem tehinguid kui naissoost investorid.

Rääkides riskiga korrigeeritud tootlusest, märgib Liivamägi, et kuni 100 tehinguni aitab suurem tehingute arv saavutada aktsiaturul paremat tootlust, aga üle 100 tehingu tegevad investorid kogevad suurenenud tehingu­kulude tõttu riskiga korrigeeritud tootluse langust.

Doktoritöö kolmandas publikatsioonis „Investori haridus ja esmasel ­aktsiate avalikul pakkumisel osalemine” jõuab Liivamägi koos Tarvo ­Vaarmetsa ja Tõnn Talpsepaga järeldusele, et ­matemaatika riigieksami kõrgema ­tulemusega investorid ja investorid, kellel ei ole kõrgharidust, osalevad ­esmastel avalikel aktsiate pakkumisel väiksema tõenäosusega. ­Investorid, kellel on kõrgharidus, bakalaureusekraad või kraad sotsiaal­teadustes, ­majanduses või avalikus halduses, osalevad aga esmastel avalikel aktsiate pakkumistel suurema tõenäosusega.

Kokkuvõttes väidab Liivamägi, et kõrgemalt haritud investorid teevad aktsiaturgudel ratsionaalsemaid investeerimis­otsuseid, hajutavad oma portfelli rohkem ja seeläbi teenivad kõrgemat riskiga korrigeeritud ­tootlust.