Põhjusi, miks just kinnisvarasse investeerida, võib leida erinevaid, ütleb tuntud makroanalüütik ja kinnisvarainvestor Ruta Arumäe. Ta toob välja kolm kõige olulisemat.
- Ruta Arumäe Foto: Andres Haabu
Võib olla, et kinnisvara on isiklikult kõige sobivam viis või asjaolu, et viise kinnisvaralt teenimiseks on nii palju, et jagub paljudele maitsetele. Makromajanduse andunud jälgijana näen ma hetkel väga tugevaid makromajanduslikke põhjusi just kinnisvarasse investeerida.
1. Inflatsioon
Vaata majanduse suuremat pilti. Inflatsioon on hakanud kiirenema. Nii meil kui ka üle maailma. Eelmisel aastal oli inflatsioon Eestis 3,4%. See tähendab kinnisvarale vähemalt kahte olulist asja. Esiteks, raha hoidmine pangahoiustel põletab raha ja raha otsib muid teenimisviise.
Kui soovida raha põletamist vältida, peaks raha panema teenima inflatsioonimäärast kõrgemat protsenti. Selleks tuleks leida investeeringud, mis kasvavad koos inflatsiooniga või sellest kiiremini. Kinnisvara on üks valdkondadest, mis inflatsioonist võidab ja tavapäraselt kallineb inflatsioonist kiiremini.
Teiseks tähendabki inflatsiooni kiirenemine kinnisvarale seda, et ka kinnisvara hinnatõusus on oodata kiirenemist. Sellele viivad nii kõikide teiste hindade tõus majanduses kui ka kaasnev palgatõus. Nii et kui praegune hinnatase võib mõnele kõrge tunduda, on kõik perspektiivi küsimus. Aastate järel ohkame tihti möödunud hinnatasemeid vaadates – olid ajad, olid ajad...
Kas inflatsioon jätkub ka edasi? Siin saab vastuse jällegi vaadates majanduse suuremat pilti. Keskpankade rahatrükki võidakse küll hakata varsti vähendama, kuid seda tehakse ikkagi peamiselt alles siis, kui inflatsiooniline surve on juba selletagi liigselt suur. Ehk siis vaata nii või teistpidi, inflatsiooni jätkumist näitab enamik suuremaid majandustrende. Mainin siin vaid ühe olulisema põhjuse neist – riikide väga kõrged võlatasemed.
2. Võimendus suurendab tootlust
Kõrgem inflatsioon tähendab kinnisvara jaoks ühtlasi ka seda, et laenamisel on reaalintressid väga väikesed või olematud, mis teeb kinnisvara tootluse veelgi atraktiivsemaks. Ja see omakorda tähendab aina juurde voolavat raha ning veskit kinnisvaraturule.
3. Kinnisvara ei ole kuigi volatiilne
Kinnisvara ei ole ka liigselt volatiilne, nagu seda on aktsiaturg. Kui majanduses kusagil mõni suurem pauk ka peaks tulema, on esimesed, kes seda tunda saavad, aktsiainvestorid. Korrektsioon toimub, kuid aktsiaturul tunduvalt tihedamini ja äkilisemalt kui kinnisvaraturul. Tegelikult on kinnisvaraturu korrektsioonid üsna harvad ja pikaldased nähtused. Kinnisvarainvestoritel on aega reageerimiseks tunduvalt kauem ja kui majandustsüklis läbimõeldud strateegia valida, tuntakse sellest korrektsioonist suurt rõõmugi.
PANE TÄHELE!
Ruta Arumäe koolitusele „Kuidas analüüsida kinnisvarainvesteeringut“ saab registreerida
SIIT.
Jätkukoolitusele „Investeerimisstrateegiad kinnisvaras majandustsükli eri faasides“ saab registreerida
SIIT.
Seotud lood
Eestis näevad tänapäeval üürikorterite soovijad üürikorterit pigem ajutise elupinnana, aga tendents näitab, et üürikorterite nõudlus on linnastumise valguses pigem kasvamas, kirjutab Kristel Tandre TTÜs kaitstud lõputöös „Investeeringud kinnisvarasse Kesk-Eestis, Aasa tänav 9 Paides korterite näitel“.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.