Kümme aastat tagasi vallandunud globaalne finantskriis on jätnud armid majandusele ja poliitikale ning mõjutanud ka kapitali liikumist üle riigipiiride, vahendab Äripäev Financial Timesi.

- IMFi peaökonomist Maurice Obstfeld.
- Foto: EPA
Raha hulk, mis riigipiire ületas, oli läinud aastal vaid kolmandik 2007. aasta summadest, näitab mõttekoja McKinsey Global Institute värske analüüs.
Pangad investeerivad vähem koduturult kaugemale, mis eriti tuntavalt on juhtunud Euroopas, ning välismaale minevad investeeringud on rohkem pikaajalised. Viimane paraku ei tähenda investeerimist uute tehaste ehitamiseks või osaluste omandamiseks suure potentsiaaliga turul tegutsevatesse firmadesse. Pigem täheldavad majanduseksperdid negatiivset ja ebatervet trendi, kus rahvusvahelised suurfirmad otsivad eelkõige soodsamat maksukliimat ja riigid püüavad seda pakkuda.
„Kui te arvate, et välismaised otseinvesteeringud voolavad Luksemburgi selleks, et tehaseid ehitada, siis te eksite,“ ütles IMFi peaökonomist Maurice Obstfeld. Suure osa sellest moodustab kasumite kantimine.
Obstfeldi sõnul hindab IMF globaalse finantssüsteemi seisu stabiilsemaks, mis ei tähenda, et kõik oleks hästi. Näiteks on mitmed arenevad riigid murettekitavalt palju laenu võtnud, kuna intressimäärad on olnud väga madalad.
Aastal 2007 ületas riigipiire 12,4 triljonit dollarit võrreldes 4,3 triljoni dollariga aastal 2016. Kümne aasta taguseid mahte keegi siiski taga ei ihka, kirjutas FT.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Läti juhtiv ehitusseadmete rendiettevõte Storent viib läbi uut võlakirjaemissiooni, et jätkata oma positsiooni tugevdamist Baltikumis ja Põhja-Euroopas. Ettevõte otsib pidevalt uusi kasvuvõimalusi, investeerib oma varadesse ning uurib strateegiliselt olulisi omandamisvõimalusi. Praegu analüüsib Storent hoolikalt võimalikku omandamist Texases, USA-s, mis võiks veelgi kiirendada ettevõtte rahvusvahelist laienemist.