Eesti ettevõtted sõlmisid esimesel poolaastal kindlustuslepinguid laekumata arvete riski maandamiseks ligi neljandiku võrra rohkemate äripartnerite vastu kui eelmisel aastal samal perioodil, selgub KredEx Krediidikindlustuse poolaasta statistikast.
Välispartnerite arv, kelle makseraskuste vastu sõlmisid Eesti ettevõtted sel poolaastal äritegevuse ja ekspordi kasvatamiseks loodud krediidikindlustuse lepinguid, oli tänavu võrreldes eelmise aastaga 22% kõrgem. Kindlustatud arvete maht Eestis tegutsevate äripartnerite vastu kasvas aga kokkuvõttes 31%.
„Paljude Eesti eksportijatega koostööd tehes näeme sageli, kui olulist mõju võivad avaldada ettevõtetele koostööpartnerite maksevõimega seotud äriraskused, näiteks ootamatu pankrot või saneerimine. Nii tekib ettevõtetel paratamatult küsimus, kas seni laekumata arved saavadki üldse tasutud,“ selgitas KredEx Krediidikindlustuse juht Meelis Tambla. „Seetõttu oleme teinud intensiivset teavitustööd, et teadvustada ettevõtetele erinevaid lahendusi, sealhulgas riigi poolt ettevõtjatele loodud finantsinstrumente, mille abil on võimalik ettevõttel seesuguseid keerulisi küsimusi ennetada.“
Tambla sõnul on oluline meeles pidada, et ettevõte ei pea võimalike probleemide ennetamiseks üksi lahendusi välja töötama, vaid saab abi riigi asutatud krediidikindlustajalt, kes nõustab ettevõtjaid, tegeleb laekumata arvete sissenõudmisega või hüvitab kindlustuslepingu olemasolu korral ettevõtetele tekkinud kahju.
Ühtekokku hüvitas KredEx Krediidikindlustus ka sel poolaastal ettevõtetele 370 000 euro eest kahjusid, mis on veidi enam kui möödunud aastal samal ajal. Esimesel poolaastal kokku 10 ettevõttele hüvitatud kahjudest enamik olid seotud Eestis tegutsevate äripartneritega, peamiselt nende saneerimise ja likviidsusprobleemide tõttu. Suurim hüvitatud kahju väärtusega 115 000 eurot oli aga seotud Horvaatia põllumajandustootmisega seotud suure ettevõtete grupi saneerimisega. Samuti kuulusid hüvitamisele näiteks Soome ja Venemaa äritehingutega seotud kahjud.
„Nii nagu ei saa kindlustada juba põlevat maja, nii pole ka krediidikindlustusest kasu juhul, kui selleks pole enne tehingut lepingut sõlmitud. Keeruliste olukordade ennetamise nimel tuleb pidevalt tegutseda, et olla valmis ka ootamatusteks,“ rõhutas Tambla.
KredEx Krediidikindlustus pakub ettevõtetele ning eksportijatele võimalust kindlustada laekumata arvetest tekkivate kahjude vastu. Oma tegutsemisaja jooksul on KredEx Krediidikindlustus kindlustanud Eesti ettevõtete müügikäivet 81 riigis enam kui 2 miljardi euro ulatuses.
Seotud lood
Eesti ettevõtete seas edukaid eksportijaid vaadates tekib paratamatult küsimus, kuidas nad seda teevad? KredEx Krediidikindlustuse juht Meelis Tambla jagab 7 nõuannet, mida igal eksporti kasvatada soovival ettevõttel tasuks kindlasti meeles pidada.
KredEx Krediidikindlustus ja Danske Bank sõlmisid koostöökokkuleppe, mis lihtsustab Eesti ettevõtete ligipääsu finantslahendustele.
Esimesel poolaastal laekus KredExile 309 uut käendustaotlust ja sõlmiti 260 lepingut. Kuue kuuga on ettevõtted KredExi käenduse abil saanud 62,8 mln eurot lisafinantseerimist. Võrreldes eelmise aasta esimese poolega soovisid ettevõtted KredExi käendust kasutada rohkem lühiajaliste finantseeringute tagamiseks.
Tänavu on ekspordimahtude kasvatamise vastu huvi tundnud oluliselt rohkem eksportijaid kui varem, selgub KredEx Krediidikindlustuse statistikast. Huvi ekspordi kindlustamise vastu on kasvanud peamiselt tänu võimalusele eksporti varasemaga võrreldes soodsamalt kindlustada.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.