Eesti inimestel jätkuvalt rohkem finantsvara kui kohustusi

Eesti residendist eraisikute finantsvarad on endiselt suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli 2016. aasta lõpus 10,2 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli 8,4 miljardit eurot. Neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 1,8 miljardi euroni. Eesti residendist eraisiku keskmine finantsvarade maht oli möödunud aasta lõpus 7709 eurot ja finantskohustuste jääk 6339 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1370 eurot.

Hoiuste koondjääk kasvas 2016. aastal 5% ehk 798 miljoni euro võrra ja ulatus aasta lõpus 16,3 miljardi euroni. Enim suurenes nõudmiseni ja üleööhoiuste maht – aastaga 7% ehk 855 miljoni euro võrra –, eelkõige madalate intressimäärade tõttu.

Pankade laenuportfelli koondjääk kasvas 2016. aastal 6% ehk 1 miljardi euro võrra. Aasta lõpu seisuga olid pangad väljastanud laene 17,8 miljardi euro ulatuses. Lisaks liikusid 2016. aastal finantsinspektsiooni järelevalve alla ka krediidiandjad, kelle antud laenude maht on 0,7 miljardit eurot.

Investeerimisteenuste mahu kasvu on endiselt vedanud pensionifondid, mille varade maht suurenes 2016. aastal 18%. Kinnisvarafondide varade maht kasvas märkimisväärselt: 61%. Kõikidesse säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse paigutatud varade maht kerkis möödunud aastal 5% ehk 10,2 miljardi euroni.

Elukindlustuse maksete maht kasvas 2016. aastal 3% ja moodustas 86 miljonit eurot. Kahjukindlustuses suurenes kindlustusmaksete maht 8% ja moodustas 302 miljonit eurot.

Suurenev hulk investeerimisvõimalusi

Finantsturu üldist olukorda kommenteerides ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, et hoogsalt on kasvanud eri investeerimispakkumiste hulk.

„Inimestele pakutakse üha uusi ja põnevaid investeerimisvõimalusi, kuid nendega seotud riskide mõistmine võib olla paljudele raskendatud. Populaarsust on kogunud ühisrahastusplatvormid ja hoiu-laenuühistud, mis enamasti ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla või milles avatud hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisfondi kaudu. Meie arvates tuleb turuosalistel, tarbijatel, regulaatoril ja finantsjärelevalvel arutada, kas need uued investeerimisvõimalused vajavad lisareguleerimist ja avalikku järelevalvet,“ kommenteeris Kessler.

„Kahjuks on kasvutrendi näha ka kelmuslikes „investeerimispakkumistes“. Finantsinspektsioon hoiatab võimaluse korral avalikkust oma kahtlustest ja taotleb pädevuse piires kriminaalmenetluste algatamist, samuti toetame oskusteadmistega kolleege uurimisasutustes kelmide tabamisel ja süüdimõistmisel," rääkis Kessler.