Riigi rahareservis 405 miljonit eurot

Möödunud aastal paigutati stabiliseerimisreservi 7,5 miljonit eurot, millest suurema osa moodustas Eesti Panga kasumieraldis.

„Stabiliseerimisreserv on riigi varu kõige mustemateks päevadeks,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Sellesse reservi paigutatud vara peab säilima, nii et investeerime seda ainult kõige kindlamatesse varadesse.“

Reservi vahenditest ligi kaks kolmandikku (65 protsenti) on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud kolmandik (35 protsenti) pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.

Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa riigi võlakirjad (19,8 protsenti portfellist), Belgia riigi võlakirjad (19,8 portfellist) ja Rootsi riigi võlakirjad (12,9 protsenti portfellist).

Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 82 protsenti ning hoiused ja kontojääk 18 protsenti.

Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal.

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.

Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.