Riigikogu keskendus maksumuudatustega seotud eelnõude käsitlemisele

Teisel lugemisel eelnõud

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamise, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel.

Tolliseaduse eelnõu viib tolliseaduse kooskõlla Euroopa Liidu uute tollialaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusakte kordavad sätted jäetakse seadusest välja ning muudetakse terminoloogiat.

Riigikaitseseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu kohaselt on riigikaitseseadus eriseaduseks ja selles sätestatakse riigikaitse valdkonna arengukava menetlemise erisus.

Riigikogu katkestas ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise.

Esimesel lugemisel võeti vastu

„Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis“ eelnõu võimaldab panustada kuni viie tegevväelasega NATO juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõuga nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. Tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele. 

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõuga kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto. Selle konto kasutusele võtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksukohustuse täitmine toimub tulu saaja kontole laekunud vahenditest maksu osa (valdavalt 20 protsenti laekunud tuludest) automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. Maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone. Eelnõu soodustab mikroettevõtlust ja parandab mikroettevõtjate maksukäitumist. 

Pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse pakendiaktsiis kaheastmeliseks. Maksustama hakatakse pakendite turule toomist ja jätkatakse kehtiva sihtarvudeni taaskasutamata jäetud pakendi maksustamist. 

Magustatud joogi maksu seaduse eelnõu maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäära astmed sõltuvad sellest, kas ja kui palju jook suhkrut või magusainet sisaldab. Maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse näiteks teiste jookide, toidu ja ravimite tootmiseks. Maksu eesmärk on maksustada joogid nende Eesti turul esmakordsel kättesaadavaks tegemisel. 

Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu muudab tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid. Eelnõu näeb ette kehtestada residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid. Lisaks muudetakse eelnõuga käibemaksuseaduses ettevõttes kasutatavate sõiduautode maksustamise korda ja tulumaksuseaduses sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid.

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette suurendada riigieelarve informatiivsust, milleks esitatakse koos riigieelarvega riigikogule informatsioon ka eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta.  

Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu viib seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu. 

Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. 

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatustega kõrvaldatakse õiguslik vaakum restitutsiooninõuete menetlemisel ja lõpetatakse vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud valdavas osas enne haldusreformiga seonduvaid struktuurimuudatusi.

Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga täiendatakse õigusliku alusega riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu KILP loomiseks.

Looduskaitseseaduse muutmise seaduse (Nagoya protokolli rakendamine) eelnõuga täiendatakse looduskaitseseadust, et rakendada Nagoya protokolli geneetiliste ressursside juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist.

Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu sätestab, et riikliku keskkonnaseire kaudu kogutavaid andmeid hoitakse ja töödeldakse edaspidi keskkonnaseire andmekogus, mille asutab keskkonnaminister.  

Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust ning täpsustatakse seadust Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mis on vajalik kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremaks toimimiseks. 

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette loobuda Vabariigi Presidendi puhkuse regulatsioonist, mille järele puudub eluline vajadus ning mis ei sobi kokku riigipea staatusega. 

Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu näeb ette muuta nii elektrooniline valimine kui ka pabervalimine ühetaolisemaks. 

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi

Riigikogus jäi vastu võtmata EKRE fraktsiooni ettepanek valitsusele peatada Eesti osalemine pagulaste ümberjaotamise mehhanismis Kreekast, Itaaliast ja Türgist, milles lepiti kokku Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 22. septembril 2015.

Riigikogu ei arutanud esimesel lugemisel Reformierakonna fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses ettekandja puudumisega.