Palts: ajalooline aasta Eesti maksunduses

Nähtavasti on viimaste aastate maksuameti ja ettevõtjate hea töö viinud paljud poliitikud ja ametnikud sügavasse uskumusse, et maksud laekuvad iseenesest ja igal aastal ca 100 miljonit tulupoolele juurde kirjutada, mitte midagi tegemata, on iseenesestmõistetav. Kuidas muidu tõlgendada seda, et maksude kokkukogumise ja ausa konkurentsi pärast muretsevad eelkõige ettevõtjad ise.

Poliitikud näevad aga, et võib Exceli abil uutest maksudest järjest suuremaid summasid eelarvesse planeerida. Paraku jäetakse tahtlikult või lihtsalt rumalusest tähelepanuta, et olemasolevate maksude kokkukogumine muutub samuti järjest keerukamaks ja iga uue maksuga kaasnevad alati ka kulud, mida tuleb kanda, et tagada maksu ühetaoline kohaldumine.

Keerukus pärsib ausat konkurentsi

Ennustan, et 2017. aasta on Eesti maksunduses ajalooline. Nii palju maksumuudatusi ja uusi makse niivõrd lühikese aja jooksul pole kunagi varem olnud. Kusjuures pole Eestis ka majanduskriisi, mis selliseid drastilisi käike nõuaks. Kuid mis kõige olulisem – poliitikuil jääb taas märkamata kõige olulisem. Maksukoormuse tõstmisega ei saavuta kunagi majanduskasvu ning ausamat konkurentsi ei looda keerulise maksusüsteemiga. Tuleb meeles pidada, et suurem maksulaekumine tuleb majanduskasvust ja ekspordist, mitte uutest maksudest.Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2015. aastal maksuauk üle 400 miljoni euro. Mureks jätkuvalt käibemaks, kuid ka tööjõumaksud. Kõrged tööjõukulud soodustavad ümbrikupalkade maksmist, aga põhjuseks on loomulikult ka muudest maksudest kõrvalehiilijad. Tegemist on tõsise ja jätkuva probleemiga, millega tuleb tegeleda esmajärjekorras.Maksutõusud maksab kinni tarbijaValitsus otsustas tõsta kütuse-, alkoholi- ja gaasiaktsiisi, aga lisas ka täiesti uued maksud, nagu näiteks panditulumaks, pangalõiv, suhkrumaks, pakendimaks, automaks, raskeveokite teekasutustasu. Enamik nendest maksudest on suunatud ettevõtjatele, osa küll juba kohtus vaidlustatud. Kuid ei tasu olla sinisilmne ja arvata, et tarbijahinnad sellest ei tõuse. Viimastel aastatel on ettevõtjate kasumid läinud järjest suuremas mahus kasvavate tööjõukulude kompenseerimiseks ning võib ilmselt mürki võtta, et uued maksud kanduvad otseteed tarbijate ostukorvi.Praegusel juhul lükkab valitsus maksukoormuse ettevõtjatele, et enda mainet hoida. Ettevõtja pole aga mingi imeloom, kes suudaks kõik need maksud oma taskust kinni maksta, mistõttu lisatakse eeldatavasti iga maksu kohta toodetele vähemalt 0,5–1 protsenti hinda juurde. Kokku teeb see juba märkimisväärse hinnatõusu. Tarbijate silmis jäävad süüdlaseks ettevõtjad. Pangamaks – juhul kui see peaks kehtestatama tõesti varade mahu järgi – muudab ettevõtjate laenud kallimaks. Lisaks on tõenäoline, et maksu vältimiseks muudetakse pankade struktuuri, mistõttu viiakse ka laenuotsuste tegemine Eestist välja.Pettureid tuleb juurdeTulles tagasi maksuaugu ja võrdse konkurentsi juurde, siis muudab riik kõikide nende maksumuudatustega maksusüsteemi üha keerulisemaks. See tähendab, et lähiajal suureneb maksuauk veelgi. Väheneb maksuneutraalsus. Suurenevad aga õiguskuulekalt käituvate ettevõtjate kulud. Kasvab keskkonnast tulenev ebavõrdsus ettevõtjate vahel. Konkurentsis püsimiseks hakkavad needki, kes seni maksukoormust aktsepteerisid, otsima kõrvalteid. Need, kes seni kõigele vilistasid, jätkavad sama hooga, sest nad teavad, et maksuametil on nüüd veel rohkem tööd ja kui nad seni nendeni ei jõudnud, on edaspidi lootus puhta nahaga pääseda veelgi suurem. Hurraa! Kohati tundub, et seda soovitaksegi.Esialgsete arvutuste järgi peaks tänu uute maksude kehtestamisele ning muudele maksumuudatustele riigieelarvesse lisanduma täiendavalt üle 400 miljoni euro. See on võrdne raha hulgaga, mis jäi riigil üle-eelmisel aastal saamata maksupettuste tõttu. Siiski tuleb siin võtta arvesse, et riik on uue aasta algusest plaaninud mitmeid maksusoodustusi, millest ilmselt suurim on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Kui ka see osa arvesse võtta, siis jääb eeldatavaks maksutuluks järgmisel aastal siiski 240 miljonit. Tõesti, ka selle eest saab palju ära teha. Aga mille arvel? Loe täismahus artiklit Äripäevast.