Kuus olulist finantsvaldkonda puudutavat eelnõu

Esiteks kiitis valitsus heaks ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu, mis viib Eestis sisse nn ettevõtluskonto. Ettevõtluskonto eesmärk on soodustada väikeettevõtlust. See loob võimaluse täielikult aruandlusevabaks ja soodsaks, 20protsendise maksumääraga ettevõtlusvormiks väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas. Maksude tasumine toimub pangas avatud ettevõtluskonto vahendusel. Ettevõtluskontole laekunud tuludelt kannab pank 20 protsenti maksuametile, mis läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Igast teenitud eurost jääb ettevõtjale kätte 80 senti. Ravikindlustuskaitse saamise eelduseks on ühes kuus ligi 1300 euro laekumine ettevõtluskontole.

Teiseks kiitis valitsus heaks riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega viiakse seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimiseks alalise organina nimetamiskomitee. Sellega seoses tühistatakse rahandusministri õigus nimetada pooled riigi esindajad riigi osalusega äriühingute nõukogudesse ning kaotatakse rahandusministri kohustus reguleerida riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmetele makstavate tasude piirmäärasid. Riigi äriühingud saavad edaspidi maksta toetusi ainult arendus- ja teadustegevuseks oma tegevusvaldkonnas. Suuremad riigiettevõtted hakkavad järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid. Valitsus on seisukohal, et riigi äriühingute äritegevus ja selle kohta info avalikustamine peab olema korraldatud parimaid erasektori praktikaid järgides.

Kolmandaks kiitis valitsus heaks riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab riigikogule edaspidi riigi rahandusest pikema vaate. Riigikogu saaks muudatuste jõustumisel igal aastal koos riigieelarve eelnõuga ka riigi rahanduse järgmise nelja aasta kava. Muudatuste järgi jälgitakse riigieelarve struktuurset tasakaalu edaspidi pikema perioodi keskmisena, mitte ühe aasta vaates. Uus reegel võimaldab varasemate perioodide ülejääke kasutada investeeringuteks mahus kuni 0,5 protsenti SKPst aastas.

Neljandaks kiitis valitsus heaks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu. Magustatud joogi maks on tervisekäitumist mõjutav maks, mille peamine eesmärk on suunata tootjaid vähendama magustatud jookides suhkru ja magusaine kogust ning suunata tarbijaid neid vähem tarbima. Samuti on maksul fiskaalne eesmärk. Eelnõu järgi maksustatakse magustatud jooki, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 ml joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Vastavalt valitsuse otsusele taotletakse maksustamisel Euroopa Komisjonilt erandit naturaalsetele mahladele.

Viiendaks kiitis valitsus heaks tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid, viiakse ellu kaks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis sisalduvat äriühingu tulumaksu alast meedet ning kehtestatakse residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid. Lisaks muudetakse eelnõuga käibemaksuseaduses ettevõttes kasutatavate sõiduautode maksustamise korda ja tulumaksuseaduses sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid.

Kuuendaks kiitis valitsus heaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, mis on varasema seaduse uus redaktsioon. Vajadus töötada välja uus redaktsioon tekkis seoses uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ning nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse.